Qazaqstanda ýran qoryn qurý máselesi qarastyrylýda

ASTANA. QazAqparat - Elimizdiń atom salasy mamandarynyń baǵalaýynsha, búginde ýranǵa baǵanyń qurylýy tómen deńgeıde qalyp otyr. Óz ónimine baǵany turaqtandyrýǵa qandaı da bir yqpal etý maqsatynda «Qazatomónerkásip» ulttyq atom kompanııasy Qazaqstanda ýran qoryn qurýdy qarastyrýda.

Búginde kóptegen elder atom energetıkasyn damytýǵa den qoıyp, atom elektr stantsııalary qurylysy jónindegi baǵdarlamalaryn júzege asyrýǵa qarqyn qosa tústi. Qazir álemde 442 reaktor qoldanysta bolsa, taǵy 67-siniń qurylysy qyzý júrip jatyr. Tipti japondyqtar da reaktorlardy paıdalanýǵa qaıta oralyp, Qytaı, Úndistan sııaqty elder bul baǵytta belsendi jumystar júrgizýde. 

Dese de, salaǵa qyzyǵýshylyq artqanymen, munyń tabıǵı ýran naryǵyna jaǵymdy áseri baıqalmaıdy. Sońǵy jyldary ýrannyń álemdik baǵasy aıtarlyqtaı arzandady. Mysaly, ótken jylmen salystyrǵanda, aǵym­daǵy jyldyń qańtaryn­da ýran totyǵy men shala toty­ǵyna jetkizilim bir fýntyna 36,50-den 34,75 dollarǵa tómendegen. Keıbir reıtıngtik agenttikter atom elektr stantsııalary úshin otynǵa spot-baǵalar 35dollar aıasynda turaqtap, aldaǵy birneshe jylda baǵa fýntyna 50 dollar bola qoımaıtynyn boljaıdy.

Osy ózgeristerge qaramastan, ulttyq atom kompanııasy óziniń jeke jáne birlesken kelisimshart mindettemelerin tolyǵymen oryndaýǵa bel býyp otyr. Oǵan qosa kompanııa ónim óndirý kóle­min qys­qartpaıtynyn málimdedi. 2015 jyly «Qazatom­óner­kásip» 23,8 myń tonna tabıǵı ýran óndirse, aldaǵy ýaqytta jańa óndiristerdiń jobalyq qýatyna shyǵýymen UAK qurylymdary óndirisiniń kólemi 25-25,5 myń tonnany quraıtyny aıtylýda.

Al osyndaı iri kólemde óndiriletin ýrannyń bir bóligin saqtap, baǵanyń ornyqtylyǵyn qamtamasyz etýge baǵyttaý úshin «Qazatomónerkásip» ýran qoryn qurýdy josparlap otyr. ıAǵnı, kelisimshartqa enbegen «artyq» ónim   atalǵan qorǵa joldanyp, naryqta anaǵurlym jaǵymdy konıýnktýra qalyptasqan jaǵdaıda satylymǵa shyǵatyn bolady. Máselen, ýran qorynda 2016-2018 jyldary ónimdi jınaqtap, ony 2019-2021 jyldary satý kózdelgen. Al saýda-sattyq ınstıtýtynyń róli jańadan qurylatyn treıdıngtik kompanııaǵa júktelmek.

«Qazatomónerkásip» ulttyq atom kompanııasynyń óndiris jónindegi basqarýshy dırektory ıÝrıı Demehovtyń aıtýynsha, ýran qory Shyǵys Qazaqstan oblysyndaǵy Úlbi metallýrgııalyq zaýytynda ornalasýy múmkin. Bul tıisti alańy, aýmaǵy bar ónimdi saqtaý men qaýipsizdik turǵysynan jan-jaqty saı keletin birden bir jer jáne artyq shyǵyndardy talap etpeıdi. Kompanııa ókili atap ótkendeı, ýran qory men osy zaýytta ornalasatyn MAGATE banki - eki bólek nárse. Birinshisi «Qazatomónerkásiptiń» óz menshigi bolsa, ekinshisi tómen baıytylǵan otyn banki - halyqaralyq joba bolyp tabylady.

Negizinen uzaq merzimdi kelisimsharttarmen jumys istep kele jatqan «Qazatomónerkásip» marketıng saıasatyn ózgertýdiń negizgi mindetteriniń biri retinde ónimdi ártaraptandyrýdy kózdeıdi. Eger 2015 jylǵa deıin kompanııa negizinen tabıǵı ýran totyǵynyń jáne shala totyǵynyń saýdasymen aınalyssa, 2016 jyldan bastap kompanııa anaǵurlym joǵary deńgeıli ónim - otyn tabletkalaryn, untaqtar men baıytylǵan ýrandy satýǵa kóshti. Aldaǵy ýaqytta da ártaraptandyrý protsesin kúsheıtý men ulǵaıtýǵa basymdyq berý osy betalyspen jalǵasa bermek.

Qazirgi kúni «Qazatomónerkásip» UAK ýran óndirý salasynda jáne joǵary deńgeıli ýrandy óndirý úshin ozyq tehnologııalar tartý aıasynda reseılik, kanadalyq, japondyq, frantsýzdyq, qytaılyq fırmalarmen tyǵyz áriptestik ornatqan. Kompanııamen Qazaqstanda  óndiriletin 904 myń tonna tabıǵı ýranǵa kelisimshart jasalǵandyqtan da ónim óndirý eleýli qarqynmen júrýde. Sońǵy 20 jyldyń ishinde «Qazatomónerkásip» ónim óndirý deńgeıin 30 esege kótergen. Elimiz búginde 1 mln. tonna taza ónim qoryna ıe.