Qazaqstanda tutynýshylyq nesıe alý kóbeıgen

<p>Jyl basynan beri ekonomıkaǵa berilgen kredıtter 15,3%-ǵa ulǵaıyp, 26,3 trln teńgege jetti. Bul jóninde QR Qarjy naryǵyn retteý jáne damytý agenttigi tóraǵasynyń orynbasary Oljas Qızatov aıtty, dep habarlaıdy <a href="https://kaz.inform.kz/" target="_blank" rel="noopener">Kazinform</a> tilshisi.</p>

«Jeke tulǵalarǵa berilgen kredıtter 22,4%-ǵa ósti. Olar negizinen tutynýshylyq kredıtterdiń 25,4%-ǵa jáne ıpotekalyq kredıtterdiń 11,8%-ǵa ulǵaıýy esebinen ósti», - dedi O. Qızatov Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetinde ótken baspasóz máslıhatynda.

Spıkerdiń aıtýynsha, bızneske berilgen kredıtter shaǵyn jáne orta bıznes kredıtteriniń ósýi esebinen 14,9% ulǵaıyp, 10,4 trln teńgege jetken.

«Bıyl elimizdiń barlyq óńirlerinde ekonomıkaǵa nesıe berýdiń óskenin atap ótý qajet. Jyl basynan beri Almaty oblysynda 54,9%, Ulytaý oblysynda – 35,8%, Túrkistan oblysynda – 31,6%, Abaı oblysynda – 28,3%, Mańǵystaý oblysynda – 27,4%, Jambyl oblysynda – 22,5%, Qyzylorda oblysynda – 20,1% aıtarlyqtaı ósý baıqalady. Bul rette berilgen kredıtter negizinen respýblıkalyq mańyzy bar qalalarda shoǵyrlanǵan: Almaty – 42,2%, Astana – 13,6%, Shymkent – 5,7%», - dedi agenttik ókili.

Salalar boıynsha ekonomıkaǵa kredıt berýdiń edáýir úlesi ónerkásipke – 11,5% jáne saýdaǵa – 10,2% tıesili. Jyl basynan beri salalar boıynsha kredıtter qurylymynyń eleýli ózgerýi baıqalmaıdy.

Aıta keteıik, Qazaqstanda ekinshi deńgeıdegi 21 bank jumys isteıdi. Jyl basynan beri olar 1,8 trln teńge mólsherinde paıda tapqan.