Qazaqstanda turǵyn úı qurylysy qarqyn alady
Sonyń biri azamattardy turǵyn úımen qamtamasyz etý bolatyn. Memleket basshysy Úkimetke biryńǵaı «Nurly jer» turǵyn úı qurylysy baǵdarlamasyn ázirleýdi, oǵan qazirgi qoldanystaǵy baǵdarlamalardyń barlyq máselesin kiriktirýdi tapsyryp, qandaı máseleler eskerý kerektigin de aıtyp bergen-di. «Jańa baǵdarlamada myna máselelerdi eskerý kerek. Turǵyn úı qurylysyn tikeleı qarjylandyrǵannan góri jekemenshik qurylysshylardy yntalandyrý isine basa den qoıǵan jón. Memleket olardyń turǵyn úı salý kezindegi shyǵyndaryn azaıtyp, óz resýrstaryn ınjenerlik jáne áleýmettik ınfraqurylymdar ázirleýge jumyldyrýy kerek. Bul bıýdjetten qarjylandyrýdyń úlesin azaıtyp, jeke ınvestıtsııany kóbirek tartýǵa múmkindik týǵyzady. Sondaı-aq tólemge múmkindigi bar turǵyndardyń suranysyn yntalandyrý kerek. Kommertsııalyq bankterdiń ıpotekalyq nesıe berýin jandandyryp, paıyzdyq mólsherlemeni sýbsıdııalaýǵa qosa ózge de arzandatý sharalaryn oılastyrý qajet», degen edi Nursultan Nazarbaev.
Osydan keıin jedel iske kirisken Úkimet «Nurly jol» biriktirilgen memlekettik baǵdarlamasyn ázirlep Elbasyna da tanystyrdy. Alaıda, Memleket basshysynyń tarapynan týyndaǵan eskertýlerge baılanysty qaıta pysyqtalýda. Bul iske tipti Parlament depýtattary da aralasyp óz usynystaryn berip jatyr. Baǵdarlama aldaǵy jyldyń basynda Úkimettiń otyrysynda qaıta qaralyp, qabyldanatyn bolady.
Jalpy, búginde elimizde turǵyn úı qurylysynyń qarqyny jyldan-jylǵa beleń alyp kele jatqandyǵy baıqalady. Máselen, 2009-2015 jyldary aralyǵynda respýblıka boıynsha turǵyn úı qurylysynyń kólemi 6,4 mln. sharshy metrden 8,9 mln. sharshy metrge deıin ósti. 2016 jyldyń qorytyndysynda paıdalanýǵa beriletin turǵyn úıdiń kólemi 9,6 mln. sharshy metrge jetedi degen boljam bar.
Endi jańa baǵdarlamaǵa keler bolsaq, ol negizinen 5 baǵytta júzege asyrylady. Atap aıtqanda, eń birinshiden, ıpotekalyq qaryzdardy sýbsıdııalaý arqyly ıpotekalyq kredıt berýdi qoldaý qolǵa alynady. Ekinshiden, qurylys kompanııalary úshin qaryzdardy jabý jolymen jeke qurylys salýshylardy yntalandyrý kózdeledi. Úshinshiden, Turǵyn úı qurylys jınaq bankiniń salymshylary jáne ákimdikterde kezekte turǵan azamattar úshin «revolverlik» qaǵıdat boıynsha kredıttik turǵyn úı qurylysynyń kólemi ulǵaıtylatyn bolady. Tórtinshiden, halyqtyń áleýmettik jaǵynan osal toptary úshin satyp alý quqyǵynsyz jalǵa beriletin turǵyn úıdiń óńirlik qoryn qurý júrgiziledi. Besinshiden, memlekettiń jer ýchaskelerin berýi arqyly jeke turǵyn úı qurylysyn damytý qolǵa alynady.
Baǵdarlamanyń basym baǵyttaryna jeke-jeke toqtalar bolsaq, ıpotekalyq kredıt berý naryǵyn jandandyrý maqsatynda azamattarǵa ekinshi deńgeıdegi bankter beretin ıpotekanyń paıyzdyq stavkasynyń bir bóligin memlekettiń sýbsıdııalaý arqyly halyqtyń suranysyn yntalandyrý kózdeledi. Bul rette túpkilikti qaryz alýshynyń ıpotekasyn 10 paıyzǵa deıin tómendetý úshin memleket syıaqy qunynyń 7 paıyzyna deıin jabýdy qamtamasyz etedi. Búgingi kúni osy maqsatqa 2017 jylǵa arnalǵan respýblıkalyq bıýdjette 10 mlrd. teńge kózdelgen. Bul 120 mlrd. teńge somasynda jeńildikti ıpotekalyq qaryz berýge múmkindik beredi. Sýbsıdııalar boıynsha qarajatty tıimdi paıdalaný úshin Astana jáne Almaty qalalaryndaǵy halyqqa kredıt berýdiń shekti somasy 20 mln. teńgege deıin, óńirlerde 15 mln. teńgege deıin dep belgilenetin bolady. Osyndaı shartpen ıpoteka berý kezinde kredıt boıynsha aı saıynǵy ortasha tólem Astana jáne Almaty qalalarynda 158 myń teńge, óńirlerde 116 myń teńge bolady.
Al jeke qurylys salýshylardy qoljetimdi kredıttik resýrstardy paıdalanýǵa yntalandyrý úshin memleket bankter beretin kredıtter boıynsha paıyzdyq stavkalardyń bir bóligine sýbsıdııa beredi. Bul rette naryqtyq konıýnktýrany esepke ala otyryp, qurylys salýshylar úshin erkin túpkilikti stavkany belgileý jáne ekinshi deńgeıdegi bankterdiń jylyna stavkasy 17 paıyzdan artyq emes kredıtteri boıynsha sýbsıdııalaýdyń tirkelgen stavkasyn 3 jyldyń ishinde 7 paıyzǵa deıin dep belgileý oryndy bolmaq.
Turǵyn úı qurylys jınaq bankiniń salymshylaryn jáne ákimdikterde kezekte turǵan azamattardy odan ári kredıttik turǵyn úımen qamtamasyz etý maqsatynda buryn bólingen qarajat esebinen «revolverlik» qaǵıdat boıynsha kredıttik turǵyn úı salý jalǵasady. Osy maqsatta «Báıterek» ulttyq basqarýshy holdıngi» AQ-nyń 180 mlrd. teńge mólsherindegi qarajaty ákimdikterge bólinedi. Budan basqa, «Samuryq-Qazyna» jyljymaıtyn múlik qory» AQ-nyń 2016 jylǵy 97 mlrd. teńge mólsherindegi qarajatyn kredıttik turǵyn úı salýǵa qaıta bólý qolǵa alynady. Turǵyn úı salýǵa bólingen qarajat aınalymyn qamtamasyz etý úshin jyl saıyn Turǵyn úı qurylys jınaq bankine 24 mlrd. teńge bólinip otyrady. Bul banktiń salymshylaryna tómendetilgen paıyzdyq stavkamen turǵyn úıdi ótkizýge múmkindik beredi.
Nátıjesinde 15 jyldyń ishinde 12,0 mln. sharshy metr turǵyn úı salynady, bul 202 myń otbasyn turǵyn úımen qamtamasyz etedi.
Satyp alý quqyǵynsyz jalǵa beriletin turǵyn úıdiń óńirlik qoryn qurý úshin 2017 jyldan bastap jyl saıyn respýblıkalyq bıýdjetten 25 mlrd. teńge bólý josparlanǵan. Salynǵan jalǵa beriletin turǵyn úıler jergilikti atqarýshy organdarda kezekte turǵan halyqtyń áleýmettik jaǵynan osal toptaryna arnalǵan.
Sonymen qatar oblys ortalyqtarynda jeke turǵyn úı qurylysyn damytý úshin jańa ilki tásil qoldanylady. Onyń negizgi mindetteri mynadaı: biryńǵaı qurylys salýshy arqyly biryńǵaı sáýlettik stılde jeke turǵyn úı salý; úı qurylysy kombınattarynyń tehnologııalaryn qoldaný arqyly turǵyn úı qunynyń qoljetimdilin qamtamasyz etý; kezekte turǵan azamattarǵa Turǵyn úı qurylys jınaq bankinen jeńildikpen qaryz berý arqyly olar úshin jeke turǵyn úı qurylysyn qarjylandyrý.
Іlki jobaǵa qatysýshy kezekte turǵan azamattar jer ýchaskesimen birge jáne ınjenerlik-kommýnıkatsııalyq ınfraqurylym júrgizilgen daıyn úıdi ózderi satyp alýǵa nemese úıdi satyp alý úshin Turǵyn úı qurylys jınaq bankinen kredıt alýǵa quqyly. Búgingi kúni Turǵyn úı qurylys jınaq banki óziniń menshikti qarajaty jáne qaryz qarajatynyń esebinen 70 mlrd. teńgege deıin qaryz berýge daıyn. Túpkilikti qaryz alýshynyń qaryz boıynsha syıaqysynyń mólsherin 5 paıyzǵa deıin tómendetý úshin memleket ıpotekalyq kredıt berýdi qoldaý baǵytynyń aıasynda syıaqy qunynyń 7 paıyzyna deıin sýbsıdııa beretin bolady. Osy tásil boıynsha kezekte turǵan azamattar úshin aı saıynǵy tólem alǵashqy 5 jylda 70 myń teńgeni, keıingi 10 jylda 56 myń teńgeni quraıtyn bolady.
Baǵdarlamany iske asyrýdyń nátıjesinde ishki jalpy ónimdi 7,7 paıyzdyq tarmaqqa ósirý qamtamasyz etiledi. Jyl saıyn qurylysta jáne ekonomıkanyń aralas salalarynda shamamen 25 myń jańa jumys orny qurylyp, qosymsha salyqtyq túsimder shamamen 531 mlrd. teńgeni quraıtyn bolady.