Qazaqstanda sýsymaly júk tasymaldaıtyn konteınerler qurastyrylýy múmkin

Foto: None
NUR-SULTAN. QazAqparat – Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrligi «Qazaqstan temir joly» ulttyq kompanııasyna sýsymaly júk tasymalyna Qazaqstan óndirgen konteınerlerdi paıdalaný týraly talap qoıyp otyr, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Bul týraly «Qazaqstan temir joly» UK» AQ basqarma tóraǵasynyń orynbasary Oralhan Qulaqov onlaın brıfıngide aıtty.

«Qazir eksporttaýshylar úshin eń ózekti másele Qytaı naryǵy bolyp tur. Biz úshin ekinshi qıylystyń ashylǵany jaqsy boldy. Sýsymaly júktiń bir bóligi qazir «Altynkól» arqyly ótip jatyr. Bizdiń eksportymyzdyń, Reseıdiń tranzıt arqyly ótetin eksportynyń keptelisin osy stansa kómegimen seıiltý qolǵa alyndy. Bul stansada Qytaı bizdiń eksportty qabyldaý qarqynyn eki ese arttyrdy. Buǵan deıin búkil tasymaldyń tek 1 paıyzy ǵana konteınerge tıelip kelgen bolsa, endi onyń úlesin meılinshe arttyrý kerek. Ony búginnen bastaý kerek. Óıtkeni bizde Qytaı baǵytyna ketetin júktiń 80 paıyzy - sýsymaly júk. Dál osy sýsymaly júkti mýltımodeldi tasymalǵa kóshirýimiz kerek. Sol arqyly biz júkti tolyq kólemde ótkize alamyz», - dedi QTJ ókili.

Onyń aıtýyna qaraǵanda, qazir ekijaqty kelissóz arqyly qabyldanyp jatqan sharalardyń bári shekaradaǵy keptelisti ýaqytsha seıiltkenimen, problemany túbegeıli sheshe almaýy múmkin.

«Búginde ámbebap dep júrgen jartylaı ashyq vagondar qańtarylyp tur. 1 mamyrdaǵy jaǵdaı boıynsha Qytaı baǵytynda 12 480 vagon turǵan bolsa, maýsym men shilde aılarynda 10 kúndik jappaı júk túsirý konventsııasyn uıymdastyrǵan bolatynbyz. Sonyń kómegimen qoımalar men vagonda turǵan júk kólemin azaıttyq. Biraq tapsyrys merzimi buzylǵanyn aıtyp shaǵymdanýshylar óte kóp. Demek bul máseleni túbegeıli sheshpeıdi. Sondyqtan konteınermen júk tasymaldaýǵa báribir kóshýimiz kerek. Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrligi ol konteınerler Qazaqstanda jasalýy kerek degen talap qoıyp otyr. Konteınerdegi tasymalǵa qanshalyqty tez kóshe alsaq, problema da sonshalyqty jyldam sheshiledi», - dedi Oralhan Qulaqov.


Seıchas chıtaıýt