Qazaqstanda sot zaldarynda ornatylatyn aýdıo, beıne tirkeý júıesi ádil sheshim shyǵarýǵa negiz bolady

ASTANA. QazAqparat - Búgin QR Joǵarǵy Soty respýblıka sottarynyń Internet-resýrsy arqyly azmattar men uıymdardyń sot organdarymen elektrondy ózara is-qımylynyń jańa jobalaryn tanystyrdy, dep habarlaıdy QR Joǵarǵy Sotynyń baspasóz qyzmeti.

QR Joǵarǵy Soty janyndaǵy Sottardyń qyzmetin qamtamasyz etý departamenttiń basshysy І.Ispanov jańa tehnologııalardy tanystyrý barysynda «Іske qosylǵaly otyrǵan jobalar azamattardyń sot aqparatyna qoljetimdiligin qamtamasyz etedi. Júzege asatyn aqparattyq servısterdiń arqasynda turǵyndar óz úılerinen shyqpaı-aq, ınternetti qoldaný arqyly sot qujattarymen tanysa alady.

Jańa elektrondyq jobalardyń iske qosylýy poshtalyq shyǵynǵa jumsalatyn bıýdjet qarajatyn únemdeýge múmkindik beredi. Statıstıkalyq derekterge súıensek, respýblıka sottary 2012 jyly - 580 105 talap aryz, 2013 jyly - 643 683 ótinish qabyldasa, 2014 jyldyń ótken 5 aıynda - 282 myńnan astam aryz qabyldady. Árbir aryz boıynsha joldanatyn poshtalyq habarlandyrýlar birshama qarjy shyǵyndaryn talap etedi», - dep atap ótti.

«Sot qujattarymen tanysý» servısi logın, parol, JSN-di engizý arqyly elektrondy sot qujattaryn kórýge arnalǵan. Logın men paroldi sot protsesine qatysýshy azamat óziniń uıaly telefonyna nemese elektrondy poshtasyna kelip túsken elektrondy habarlama (SMS-habarlama) arqyly bile alady.

Joldaǵan ótinishi tirkelgennen keıin azamattar onyń tirkelgeni týraly talon men elektrondy habarlamalar týraly kelisimge ıe bolady. Sot protsesine qatysýshy ózge taraptarǵa da sot tyńdalymy týraly talon joldanady.

Jedel aqparattandyrý maqsatynda sot protsesine qatysýshylarǵa sýdıanyń elektrondy-tsıfrlyq qoltańbasy qoıylǵan sot aktileriniń shyqqany týraly SMS jiberiledi.

Servıstegi elektrondy sot qujattaryn kórýge, saqtaýǵa jáne júktep alýǵa bolady.

Buǵan qosa, servıs sot keńseleri qyzmetkerlerine poshtalyq habarlandyrýdan bas tartqan barlyq elektrondy habarlamalardy sholyp otyrýǵa múmkindik beredi.

«Sot kabıneti» servısi elektrondy ózara is-qımyl arqyly sot óndirisin jeńildetýge, sondaı-aq sot júıesiniń jedeldigin, qoljetimdiligi men ashyqtyǵyn qamtamasyz etýge baǵyttalǵan.

«Sot kabıneti» arqyly kelesi operatsııalardy iske asyrýǵa bolday:

- Ótinish, aryz, shaǵym jáne elektrondyq túrdegi ótinimderdi ázirleý jáne berý; - Memlekettik alymdardy onlaın túrinde tóleý; - Derekterdi saqtaý men biriktirýdiń qaýipsizdigi.

Tutynýshy ózine yńǵaıly kez kelgen ýaqytta sot qujatyn qarap, istiń tarıhymen tanysyp, sot aktisin basyp shyǵara alady.

Sot otyrysy hattamasynyń sapasyn arttyrý maqsatynda barlyq sottarda sot protsesin aýdıo, -beıne tirkeý (ABT) júıesi engizilýde. Qazirgi tehnologııalar negizinde sot protsesterin elektrondyq hattama túsirýge múmkindik beretin júıe óz kezeginde «Sot kabıneti» arqyly sot protsesine qatysýshylarǵa qoljetimdi bolyp tabylady.

ABT sheńberinde shet memleketterdiń tájirıbesine súıene otyryp, sot zaldaryn beınekonferents júıesimen jabdyqtaý arqyly sot tóreligin qashyqtyqtan júzege asyrý múmkindigi artady. Osy jobanyń iske asýy qylmystyq atqarý júıesin sottalýshyny alyp júrý júktemesinen bosatýǵa, al sottalýshynyń beınekonferents arqyly ustalǵan jerinde aıǵaq berýine múmkindik beredi.

Zamanaýı tehnologııalardy sot júıesinde qoldaný el turǵyndary úshin sot júıesiniń barynsha ashyq ári qoljetimdi bola túsýine yqpal etedi.