Qazaqstanda óndirilgen, mindetti tańbalanýǵa jatpaıtyn zergerlik buıymdar aıqyndaldy

ASTANA. QazAqparat - Zergerlik jáne basqa da buıymdardyń mindetti synamalanýy jáne tańbalanýy olardy rastap qana qoımaı, tutynýshynyń quqyn qorǵaýǵa da múmkindik beredi. Osy turǵyda, zergerlik buıymdardy synamalaý jáne tańbalaý uǵymdaryna az-maz túsinik bere ketsek. Synamalaý degenimiz - baǵaly metaldardyń, zergerlik jáne basqa da buıymdardyń synamasyn belgilengen ádistermen aıqyndaý nemese rastaý. Al tańbalaý degenimiz zergerlik jáne basqa da buıymdarǵa synamalyq tańba bederin salý.

Synamalyq tańba - zergerlik jáne basqa da buıymdarǵa salynatyn, osyndaı buıymdardaǵy baǵaly metall synamasyn kýálandyratyn belgilengen úlgidegi belgi. Bizdiń elimizde zergerlik jáne basqa da buıymdar «Barystyń basy» sımvolynyń bederi, ýákiletti uıymdar kody bar «KZ» Qazaqstan halyqaralyq abbrevıatýrasy jáne janynda synama nómiri bar  Qazaqstan Respýblıkasynyń biryńǵaı synamalyq tańbalarymen tańbalanady.

Al synama -  baǵaly metall qorytpasynyń myń massalyq bóligindegi taza baǵaly metaldyń massalyq bólikteriniń sany. ıAǵnı, altynda 585 synama bolsa, buıymnyń 100%-ynda taza altyn úlesi 58,5% degen sóz. Sonymen qatar, altynnyń 500, 583, 750, 958 synamalary bolady.

Odan bólek, «affınırlengen altyn» túsinigi bar. Affınırlengen altyn - qospalardan jáne ilespe quraýyshtardan tazalaý nátıjesinde quımalar, tilimder, túıirshikter jáne untaqtar túrinde alynǵan altyn. Bundaı altynnyń synamasy 999 sáıkes keledi.

Zergerlik jáne basqa da buıymdardy shyǵarýmen aınalysatyn jeke kásipkerler men zańdy tulǵalar ýákiletti uıymda ataýly tańbany mindetti túrde tirkeýden ótedi. Mundaı ýákiletti uıymǵa Qazaqstan Respýblıkasynyń sáıkestikti baǵalaý salasyndaǵy akkredıtteý týraly zańnamasyna sáıkes saraptama júrgizýge akkredıttelgen zańdy tulǵa jatady.

Elimizde 2016 jyldyń aqpan aıynan bastap asyl tastar men asyl tastardan jáne baǵaly metaldardan jasalǵan zergerlik jáne basqa da buıymdarmen  saýda operatsııalar salasynda qarym-qatynastardy retteıtin 2016 jylǵy 14 qańtardaǵy № 444-V «Baǵaly metaldar men asyl tastar týraly» Qazaqstan  Respýblıkasynyń Zańy kúshine endi.

 

Atalǵan sharalardyń barlyǵy baǵaly metaldar men asyl tastardan jasalǵan buıymdardyń sapa kepildigi bola otyryp, zergerlik buıymdar naryǵyn zańmen retteýge múmkindik beredi. Baǵaly metaldar naryǵyn baqylaý tutynýshylardyń aldanýyn boldyrmaýǵa yqpal etedi. Osyndaı maqsatta ýákiletti uıymdarda mindetti synamalanýǵa jáne tańbalanýǵa jatpaıtyn Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda óndirilgen jáne (nemese) ótkiziletin zergerlik jáne basqa da buıymdardy aıqyndaý týraly Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti qaýlysy qabyldandy.

 

Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń qaýlysy №601

 

2016 jylǵy 21 qazan,  Astana, Úkimet Úıi

Ýákiletti uıymdarda mindetti synamalanýǵa jáne tańbalanýǵa jatpaıtyn Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda óndirilgen jáne (nemese) ótkiziletin zergerlik jáne basqa da buıymdardy aıqyndaý týraly

 

«Baǵaly metaldar men asyl tastar týraly» 2016 jylǵy 14 qańtardaǵy Qazaqstan Respýblıka­synyń Zańy 12-babynyń 4-tarmaǵyna sáıkes Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti qaýly etedi:

1. Osy qaýlyǵa qosymshaǵa sáıkes ýákiletti uıymdarda mindetti synamalanýǵa jáne tańbalanýǵa jatpaıtyn Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda óndirilgen jáne (nemese) ótkiziletin zergerlik jáne basqa da buıymdar aıqyndalsyn.

2. Osy qaýly alǵashqy resmı jarııalanǵan kúninen bastap qoldanysqa engiziledi.

 

Qazaqstan Respýblıkasynyń Premer-Mınıstri B.Saǵyntaev

 

Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń 2016 jylǵy 21 qazandaǵy № 601 qaýlysyna qosymsha

 

Ýákiletti uıymdarda mindetti synamalanýǵa jáne tańbalanýǵa jatpaıtyn
Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda óndirilgen jáne (nemese) ótkiziletin zergerlik jáne basqa da buıymdar*

1. Tarıhı, arheologııalyq, mádenı qundylyqqa ıe baǵaly metaldardan jáne (nemese) asyl tastardan jasalǵan buıymdar.

2. Bólikterdiń tolyq jıyny bolmaǵan jaǵdaıda, aıaqtalmaǵan nemese jınalmaǵan túrdegi baǵaly metaldardan jasalǵan buıymdar.

3. Baǵaly metall qorytpasynyń myń massalyq bóligindegi taza baǵaly metaldyń massalyq bólikteriniń sany:

1) platına qorytpasy úshin 900;

2) altyn qorytpasy úshin 375;

3) palladıı qorytpasy úshin 500;

4) kúmis qorytpasy úshin 800 tómen baǵaly metaldardan jasalǵan zergerlik buıymdar.

4. Baǵaly metaldardyń, qymbat baǵaly metaldardan jasalǵan buıymdarǵa áshekeı retinde paıdalanylatyn saf metaldar.

5. Ártúrli áshekeıler retinde jáne dekoratıvtik maqsattar úshin qoldanylatyn baǵaly metaldardan jasalǵan shybyqtar, jolaqtar, sym, tútikter, sondaı-aq oralǵan juqa tabaqtar.

6. Qalamdar úshin baǵaly metaldardan jasalǵan qaýyrsyndar.

7. Jeke tulǵalar ákeletin jáne (nemese) áketetin taýar retinde jeke qoldanýǵa arnalǵan zergerlik jáne basqa da buıymdar.

 

Eskertpe: * - baǵaly metaldar men asyl tastardan jasalǵan zergerlik jáne basqa da buıymdar - baǵaly metaldardan jasalǵan monetalardy qospaǵanda, asyl tastardan jáne tabıǵı nemese jasandy jolmen alynǵan basqa da materıaldardan jasalǵan kózderi bar ne onsyz, ártúrli kórkemdik óńdeý túrlerin paıdalana otyryp, asyl tastardan, baǵaly metaldardan jáne olardyń qorytpalarynan jasalǵan, ártúrli áshekeıler, turmystyq kádege jaratatyn zattar retinde jáne (nemese) dinı ári dekoratıvtik maqsattarda qoldanylatyn buıymdar.