Qazaqstanda munaı óńdeý kólemi 1 aptada 33 paıyzǵa tómendedi
«Qazaqstannyń jetekshi úsh munaı óńdeý zaýytyndaǵy munaı óńdeý kólemi 1 apta ishinde 33 paıyzǵa, táýligine 222,1 myń barrelge deıin quldyrady. Munaı óńdeý kóleminiń kúrt qysqarýy Shymkenttegi Petro Qazaqstan Oıl Prodakts zaýytynyń josparly-májbúrli jóndeý jumystaryna toqtatylýymen baılanysty», - delingen «Munaı jáne gaz aqparattyq-saraptamalyq ortalyǵy» AQ taratqan aqparatta.
Sonymen qatar atalǵan ortalyq málimetterine sáıkes, ótken apta qorytyndysynda munaı ónimderiniń negizgi túrleriniń baǵasy da birshama kóterilgen. Máselen, dızel otyny 1 apta ishinde 1,1 paıyzǵa artyp, elimizdiń oblystaryndaǵy ortasha baǵasy 128,2 teńgeni quraǵan.
«Bul rette eń joǵary baǵa Reseımen shektesetin Pavlodar oblysynda lıtrine 136,1 teńge, Shyǵys Qazaqstan oblysynda 133,9 teńge, Soltústik Qazaqstan oblysynda 132,4 teńge, Batys Qazaqstan oblysynda 132,4 teńge jáne Astana qalasynda 132,2 teńge kóleminde belgilengen. Mundaı jaıt Reseıdegi dızel otynynyń ortasha baǵasynyń lıtrine 190 teńge bolýyna baılanysty oryn alýda. Bul tranzıttik kólik quraldarynyń tek Qazaqstan aýmaǵynda janarmaı quıýy úshin ekonomıkalyq alǵyshart jasaýda. Al jergilikti janarmaı quıý beketteri jergilikti tutynýshylar tapshylyq kórmeýi úshin baǵany kóterýde», - delingen ortalyq málimetterinde.