Qazaqstanda maskúnemderdi aıyqtyrý ortalyqtary jetpeı jatyr – QR ІІM
«Turmystyq qylmystardyń kópshiligi – shamamen 80% mas kúıinde jasalady. Sol sebepti, mas kúıindegi turmystyq janjalqoılardy oqshaýlaý máselesi mańyzdy bolyp otyr. Elimiz boıynsha 880 tósek-orny bar 35 ýaqytsha beıimdeý jáne detoksıkatsııa ortalyǵy (medıtsınalyq aıyqtyrǵysh) jumys isteıdi. Bul óte az. Olardyń barlyǵy oblys ortalyqtarynda jáne respýblıkalyq mańyzy bar qalalarda ornalasqan. Bul problema eń ózekti bolyp otyrǵan monoqalalarda múldem joq», - dedi I. Lepeha Úkimet otyrysynda.
Spıkerdiń aıtýynsha, kúnniń birinshi jartysynda-aq aıyqtyrǵyshtar tolyp qalady. Keshki jáne túngi ýaqyttarda oryn bolmaıdy.
«Mysaly Óskemende 20 tósek-orny bar bir ǵana mekeme jumys isteıdi. Onda polıtseıler 9 myń quqyq buzýshyny jetkizip, tek 5 myń adamdy ornalastyrdy. Sol sııaqty Pavlodarda 24 tósek-orynǵa bir ǵana aıyqtyrǵysh bar. Jalpy, elimiz boıynsha taǵy 582 tósek-orynǵa osyndaı 31 mekeme qajet», - dedi mınıstrlik ókili.
Mundaı mekemeler Atyraý jáne Túrkistan oblystarynda – tórteýden, Aqmola, Aqtóbe, Jambyl, Qostanaı jáne Mańǵystaý oblystarynda - úsheýden, Shyǵys Qazaqstan jáne Abaı oblystarynda – ekeýden, sondaı-aq Astana, Almaty, Qaraǵandy jáne Ulytaý oblystarynda – bir-birden qajet bolyp otyr.
«Taǵy bir másele – maskúnemderdi májbúrlep emdeý. Bul protsedýra óte bıýrokratııalanǵan. Mamandandyrylǵan medıtsınalyq mekemelerdiń sany da jetkiliksiz. Bos tósek-oryndardyń bolmaýyna baılanysty 800 adamǵa qatysty májbúrlep emdeý týraly sot sheshimi oryndalmaı otyr», - dedi I. Lepeha.
Buǵan deıin Igor Lepeha Qazaqstanda turmystyq zorlyq-zombylyq jazasy qalaı kúsheıtilgenin aıtyp bergen edi.
Sondaı-aq, turmystyq zorlyq-zombylyq boıynsha otbasylardyń 43% tatýlasady.