Qazaqstanda quqyǵy buzylǵan tutynýshylardan túsken shaǵymdar 120 paıyzǵa artqan
Bul másele boıynsha tutynýshylar quqyǵyn qorǵaý komıtetiniń tóraǵasy Asqar Tynysbekov baıandama jasady.
Onyń aıtýynsha, halyqtyń ómir súrý sapasyn arttyrý tutynýshylardyń quqyqtaryn qorǵaýdyń tıimdi júıesimen tyǵyz baılanysty, olardyń shaǵymdary jyl saıyn artyp keledi. Bul týraly statıstıka aıtady.
Máselen, 2020 jyly 21 myńǵa jýyq ótinish qaraldy, 2021 jyly onyń sany 25,2 myńǵa deıin ósti, ıaǵnı ósim - 120,5%.
«Qabyldanǵan sharalardyń nátıjesinde tutynýshylarǵa 363 mln.teńgeden astam qarajat qaıtaryldy», - dep atap ótti Asqar Stanıslavovıch.- «Bólshek saýda (55,3%), turmystyq qyzmetter (15,2%), elektrondyq saýda (5,3%), TKSh (4,3%), avıatasymaldaý(1,8%) ekonomıkanyń eń problemaly salalary bolyp tabylady».
Tutynýshylyq quqyqtardyń buzylýymen naqty kórinis obektıvti jáne sýbektıvti sebepterge baılanysty áldeqaıda keń.
Ótinishterdiń ósý jaǵdaıy bıznestiń óz mindetterin buzǵanyn kórsetedi jáne tutynýshylardyń álsiz qorǵalýynyń kórsetkishi, sondaı-aq tutyný mádenıeti deńgeıiniń shamaly ósýi bolyp tabylady.
Sońǵysyn 2021 jyly júrgizilgen sotsıologııalyq saýalnamanyń nátıjeleri dáleldeıdi.
20 myń respondenttiń 42% «tutynýshylardyń quqyqtaryn qorǵaý týraly» zań normalaryn qoldanbaıdy dep jaýap berdi. 5% mundaı zańnyń bar ekenin bilmeıdi.
Suralǵandardyń 45% memlekettik organdardyń múddeleri buzylǵan jaǵdaıda olarǵa kómek suraǵan joq. 14% tutynýshylyq quqyqtarǵa sáıkes jaǵdaı týraly suraqqa jaýap berýge qınaldy.
Munyń bári azamattardyń quqyqtyq mádenıetiniń deńgeıin arttyrý qajettiligin kórsetedi. Muny quqyqtyq óris aıasynda jasaýǵa bolady.
Atap aıtqanda, Zańnyń 5-babyna sáıkes memlekettik áleýmettik tapsyrys arqyly halyqtyń osal toptaryna tegin konsýltatsııalyq kómek kórsetý jáne sotta adamdardyń múddelerin bildirý.
Zańnyń 9-babyna sáıkes memlekettik jáne jalpyǵa mindetti bilim berý standarttary men bilim berý baǵdarlamalaryna qajetti talaptardy engizý arqyly qazaqstandyqtardyń quqyqtyq saýattylyǵyn arttyrýdy qamtamasyz etý. Bul úshin Bilim jáne ǵylym mınıstrliginiń Zańǵa táýeldi aktilerine ózgerister men tolyqtyrýlar engizý talap etiledi.
Áleýmettik saýalnamanyń qorytyndylary el turǵyndarynyń medıtsına salasynda qyzmet kórsetýge – 26,5%, ınternet-provaıderlerge – 26,4%, qalalyq qoǵamdyq kólikke - 21% qanaǵattanbaıtyndyǵyn kórsetti.
Barlyq salalardaǵy eń jıi qaıtalanatyn quqyq buzý faktileri:
- sórelerde jáne jarnamalyq stendterde qoıylǵan baǵa belgileri taýar úshin aqy tóleý kezinde kassır málimdegen qunǵa sáıkes kelmeıdi;
- sapasy laıyqsyz taýarlardy aıyrbastaýdan nemese qaıtarýdan bas tartý;
- jıhaz jasaý boıynsha servıstiń máseleleri.
Tutynýshylardyń pikirinshe, taýarlar men qyzmetterdiń sapasy kóp nárseni qalaıdy. Bul problemalardy sheshýde ulttyq standarttardy qoldaný úlken kómek bolyp tabylady. Alaıda, ónimder men kórsetiletin qyzmetterdiń sapasyn aıqyndaıtyn qoldanystaǵy 3 myńǵa jýyq ulttyq standarttar qoldanylmaıdy.
Mysaly, baılanys qyzmetteri salasynda 18 Ulttyq standart pen 11 MEMST-tyń 8 standarty paıdalanylmaıdy.
Kólik, logıstıka jáne qoǵamdyq jolaýshylar kóligi salasyndaǵy kórsetiletin qyzmetterdiń sapasyn ólsheý boıynsha Eýropalyq Odaqtyń standarttarymen úılestirilgen ulttyq standart qoldanylmaıdy.
Sondyqtan qoldanystaǵy salalyq NQA-ǵa silteme jasaı otyryp, ómir sapasynyń jańa ulttyq standarttaryn ázirleý, sondaı-aq osy máselelerdi ulttyq standarttaý josparyna engizý qajettiligi týyndady.
Baıandamada Zańǵa túzetýlerdiń 2-shi paketi ázirlenip jatqany atap ótildi. Qoǵamdyq birlestikter men bıznes-qoǵamdastyq ókilderinen zań jobalaý qyzmeti jónindegi jumys toby quryldy, olarmen 11 otyrys ótkizildi.
Zań shyǵarýshylyq jańashyldyqtar sheńberinde tutynýshylardyń Ulttyq qaýymdastyǵyn, ombýdsmen ınstıtýtyn qurý, qoǵamdyq birlestikterge tutynýshyǵa óteletin somadan syıaqylar esepteý jáne basqalar kózdeledi.
Asqar Tynysbekov vedomstvonyń 2022 jylǵa arnalǵan aldaǵy mindetteri týraly aıtyp berdi.
Ádiletmıni janyndaǵy zań jobalaý qyzmeti máseleleri jónindegi vedomstvoaralyq komıssııaǵa júktelgen tutynýshylardyń quqyqtaryn qorǵaý máseleleri jónindegi zań jobalaryna tujyrymdama engizý aqpan-naýryz aılaryna josparlanyp otyr. Zań jobalary Qazaqstan Respýblıkasy Parlamentiniń Májilisine 2022 jyldyń ekinshi jartyjyldyǵynda túsedi.
Tutynýshylardyń quqyqtaryn qorǵaý júıesin jetildirý boıynsha aıtylǵan barlyq usynystar tutynýshylardyń quqyqtaryn qorǵaý salasyndaǵy memlekettik retteýdiń tıimdilik deńgeıin 2025 jylǵa qaraı 80% deıin kóterýge baǵyttalǵan.
Belgilengen maqsattarǵa qol jetkizý azamattardyń qanaǵattanýy men ál-aýqatyn qamtamasyz etedi, sondaı-aq áleýmettik táýekelder múmkindigin boldyrmaýǵa múmkindik beredi.