Qazaqstanda qatty turmystyq qaldyqtardyń 22%-y ǵana qaıta óńdeledi
«Plastıkany qoldaný aıasy keńeıgen saıyn, ony qaıta óńdeý máselesi de kún tártibinen túspeıdi. Búginde plastıka barlyq sala boıynsha qoldanylady jáne bul tek Qazaqstannyń ǵana problemasy emes. Plastıkadan keletin zııan týraly barshamyz bilemiz. Jáne ol uzaq jyldar boıy ydyraıdy. Sondyqtan dabyl qaǵatyn ýaqyt jetti. Ol týraly álemdik qaýymdastyqtar men ekologtar aıtyp ta jatyr. Qazir bizdiń aldymyzda turǵan mindet plastıkany qaıta óńdeý máselesin sheshý. Ony qaıta óńdep, ekinshi ret qoldanýǵa bolady», - dedi Shynbolat Baıqulov elordada ótip jatqan ekologııa taqyrybyna arnalǵan konferentsııa barysynda.
Onyń aıtýynsha, elimizde jáne álemde qatty turmystyq qaldyqtarǵa tyıym salý týraly tıisti zańnamalar bar.
«Plastıkanyń ishinara birneshe sanatqa bólinedi. Sondyqtan ony qaıta óńdeý men ydyratý deńgeıi de ártúrli. Bul jerde basty problema plastıkany jınaý. Osy oraıda qoldanýshylar plastıkany arnaıy qoqys konteınerine tastaǵany jón. ıAǵnı qaldyqty ajyratyp tastaý kerek. 2021 jyldyń qorytyndysy boıynsha jınalǵan qatty turmystyq qaldyqtardyń 22 paıyzy ǵana qaıta óńdeldi. Plastıkany jınaý men óńdeý elimizdiń ár óńirinde ártúrli deńgeıde júrip jatyr», - deıdi ol.
Assotsıatsııa basshysynyń málimetinshe, qazir elimizde plastıkany jınaý jáne óńdeýmen 17 kompanııa aınalysady.
Aıta keteıik, elordada «Plastıka ekonomıka aınalymynda: óndiris – qaıta óńdeý – qaıta qoldaný» atty konferentsııa ótip jatyr.