Qazaqstanda qaraqumyq pen kúrish baǵasy qandaı

<p>ASTANA. KAZINFORM&nbsp;&mdash; Qaraqumyq pen kúrish árbir qazaqstandyqtyń dastarhanynan oryn tapqan&nbsp;as. Sebebi tańǵy astan keshki asqa deıin otbasylardyń as&nbsp;mázirindegi túrli tamaq quramynda kezdesedi. Osy rette, Kazinform tilshisi eldegi ár óńirde qaraqumyq pen kúrishtiń baǵasy qandaı ekenin bilip kórdi.</p>

Qaraqumyq: kelisi 155 teńgeden 1000 teńgege deıin

Eń arzan qaraqumyq Pavlodar qalasynda eken. Kelisi 155 teńgeden. Qostanaıda áleýmettik qaraqumyq baǵasy 177 teńgeden bastalady. Petropavlda 178 teńgeden satylsa, Astana, Qaraǵandy, Jezqazǵan qalalarynda baǵa 180 teńgeden bastalady.

Eldiń batysyndaǵy keıbir óńirlerde qymbatyraq, atap aıtqanda Aqtóbe men Aqtaýda 184 pen 194 teńgeniń arasynda. Kókshetaýda qaraqumyqtyń baǵasy 190 teńgeden bastalady.

Infografıka: Kazinform

Qazaqstannyń ońtústigi men shyǵysynda bul daqyldyń baǵasy budan da joǵary: Tarazdaǵy baǵa 240-tan 900 teńgege deıin jetedi. Eń qymbaty qaptamadaǵy joǵary surypty tazartylǵan 800 gramm qaraqumyq 700 teńgeden satylady. Túrkistandaǵy baǵa 280-nen 670 teńgege deıin, Semeıde, Qyzylordada jáne Taldyqorǵanda qaraqumyq kelisi 300 teńgeden bastalady.

Shymkentte 350 teńgeden, Óskemende 380 teńgeden joǵary.

Batys óńiri de baǵanyń ósýinen qur alaqan emes. Oral men Atyraýda áleýmettik qaraqumyq 350 teńgeden bastalady. Alaıda dúkenderdegi qaptamadaǵynyń baǵasy 800 teńgeni quraıdy.

Kelisi 535 teńgeden bastalyp, qaptamadaǵysy 1000 teńgege deıin jetetin eń qymbat qaraqumyq Almaty men Qonaev qalalarynda.

Kúrish: kelisi 385 teńgeden 1600 teńgege deıin

Qazaqstandaǵy kúrish baǵasy ár óńirde ártúrli. Eń qoljetimdi baǵa Aqtaý qalasynda. Bul jaqta kúrishtiń kelisin 385 teńgeden tabýǵa bolady. 

Kelisi 410-425 teńgeden Pavlodar men Aqtóbe qalalarynda satylady. Alaıda bul jaqta palaýǵa arnalǵan qaptamadaǵy kúrishti 600 teńgege alasyz. 

Eldiń ońtústigindegi baǵa baıaýlap ósip kele jatyr. Taldyqorǵanda aq daqyldyń baǵasy 430 teńgeden bastalady. Al Semeı men Qyzylordada 450 teńgeden. Taldyqorǵanda palaýǵa arnalǵan qaptamadaǵy kúrish baǵasy 1000 teńgege jetedi.

Qaraǵandy men Jezqazǵanda kúrish kelisi 435 teńgeden, al qaptamadaǵy kúrish baǵasy — 500 teńge.

Kúrish Kókshetaý men Petropavlda sál qymbatyraq. Munda kelisiniń eń tómengi baǵasy sáıkesinshe 521 jáne 536 teńgeden bastalady. Biraq Petropavlda uzyn dándi kúrishtiń bir qaptamasy 600 teńgege deıin satylady. Bul eń qoljetimdi baǵalardyń biri. 

Infografıka: Kazinform

Oral men Atyraýdaǵy baǵa joǵary. Oralda qysqa dándi kúrishtiń kelisi 480 teńgeden, al Atyraýda 755 teńgeden satylýda. Almaty, Qonaev jáne Túrkistan qalalary salystyrmaly túrde ortasha baǵalarmen kóńil qýantady. Munda kúrishtiń kelisi — 550 teńge, palaýǵa arnalǵan kaptamadaǵy kúrishtiń kelisi — 700-750 teńgeden.

Elimizdiń shyǵysyndaǵy Óskemende de kúrishtiń kelisi 550 teńgeden satylýda. Degenmen, qaptamadaǵy kúrish baǵasy 1000 teńgege jetedi.

Tarazda kúrishtiń kelisi 560 teńge tursa, al qaptamadaǵy daqyl baǵasy 1200 teńgege jetedi.
Al Astanadaǵy kúrish kelisi 685 teńgeden, pakettegi kúrish baǵasy 1000 teńgege deıin satylyp jatyr.

Shymkenttegi baǵa ózge óńirlerge qaraǵanda basqasha. Bul jerde qysqa dándi daqyldy kúrishtiń kelisi 800 teńgeden, al palaýǵa arnalǵan qaptamadaǵy uzyn surypty basmatı kúrishiniń baǵasy — 1600 teńge.

Qostanaı kúrish qunynyń qymbattyǵynan kósh bastap tur. Kelisi 835 teńgeden jáne qaptamadaǵy baǵasy 867 teńgege deıin satylýda. 

Sonymen, palaýdy Aqtaý, Pavlodar, Aqtóbe qalalarynda pisirý arzanǵa shyǵady. Bul jaqtarda joǵary surypty kúrish pen qaptamadaǵy ónim de qoljetimdi baǵada. Al Shymkent pen Qostanaı qalalarynda kúrish baǵasynyń qaltaǵa molyraq salmaq salatyny baıqalady.

Tómen baǵadaǵy daqyldy izdegen tutynýshylar eldiń soltústigi men shyǵysynan satyp alsa bolady. Mysaly, Petropavl men Pavlodarda qaraqumyq pen kúrish eń qoljetimdi baǵa bolyp qala beredi. Baǵa joǵary Ońtústik pen Batysta áleýmettik dúkenderden nemese naýqan ýaqytynda satyp alýǵa bolady. 

Ónim baǵasy bir qalanyń ózinde ártúrli bolýy múmkin ekenin este ustaǵan jón. Al sapasy men surypy tikeleı baǵaǵa áser etedi.

Eske salsaq, Kazinform agenttigi buǵan deıin bal baǵasyn bildi.