Qazaqstanda halyq sanaǵyn júrgizýdiń negizgi faktileri qandaı

Foto: None
NUR-SULTAN. QazAqparat – Bıylǵy 1 qyrkúıek – 30 qazan aralyǵynda halyq sanaǵyn ótkizý josparlanyp otyr. Munyń aldyndaǵy sanaq 2009 jyly ótken. Osy jolǵy sanaq indetke baılanysty kúrdeli kezeńde uıymdastyrylǵaly jatyr. Bul is-sharanyń áleýmettik-ekonomıkalyq mańyzy da zor. Sanaq eki tásilmen júrgiziledi: 45 kún boıy sanaq.gov.kz mamandandyrylǵan saıtynda ınternet-saýal salýdy júrgizý jáne elektrondy planshet paıdalanyp ıntervıýerler dástúrli jappaı saýalnama júrgizedi. Oǵan qosa Aitu Messenger otandyq mobıldi qosymshasy arqyly sanaqtan ótý múmkindigi beriledi. Budan bólek egov.kz elektrondy úkimet saıtynyń basty betinde sanaq.gov.kz siltemesi bar. Sol silteme boıynsha ótip, onlaın rejımde sanaq paraqtaryn toltyrýǵa bolady. Qazaqstanda halyq sanaǵy 1 qyrkúıekten 15 qazan aralyǵynda onlaın rejımde jáne 1-30 qazan aralyǵynda planshetterde ótedi. Osy oraıda elimizdegi sanaqqa qatysty QR Prezıdenti janyndaǵy QSZI-diń aǵa ǵylymı qyzmetkeri Anna Alshanskaıa óz pikirimen bólisti.

Qazaqstandaǵy halyq sanaǵy týraly 5 fakti

«Bıyl kúzde Táýelsiz Qazaqstan tarıhyndaǵy úshinshi ulttyq sanaq ótedi. Bul óz kezeginde dúnıejúzilik sanaq raýndynyń bir bóligi bolyp otyr, oǵan kóptegen damýshy ári damyǵan elder qatysady. Halyq sanaǵy – ol kúrdeli, aýqymdy, sondaı-aq qarajat talap etetin is-shara. «Bul shyǵyndar qanshalyqty ózin-ózi aqtaıdy?» degen suraqtar jıi qoıylatyny belgili. Osy oraıda statıstıka mamandary sanaqtyń qajettiligin dáleldeýge tyrysyp baǵady. 2020 jyly álemniń 50 elinde jalpy halyq sanaǵyn júrgizý josparlanǵan. Pandemııa men karantındik shekteýler ony ótkizýge kedergiler keltirdi. Qazaqstanmen qatar, Reseı, Armenııa, Izraıl, Qyrǵyzstan jáne basqa da elder halyq sanaǵyn 2021 jylǵa shegerdi», - dedi A. Alshanskaıa.

Osy oraıda sarapshy elge bul málimetter nege mańyzdy ekenin túsindirý úshin 5 faktini alǵa tartyp otyr.

1) Halyq sanaǵy – ulttyq statıstıka júıesi úshin negiz bolady

Ulttyq statıstıka qyzmetin damytý, onyń esepteýleriniń naqtylyǵy men aldaǵy kórsetkishterdi qurý úshin halyq sanaǵy aıryqsha qajet sanalady. Birinshiden, sanaq nátıjesi negizinde ishki jáne syrtqy mıgratsııa aıasyndaǵy halyqtyń kóshi-qonyn eskere otyryp, halyq sanynyń jyl saıynǵy baǵalaýy qurylady. Ekinshiden, anyqtalǵan sıpattamalar (demografııalyq, áleýmettik-ekonomıkalyq) negizgi jıyntyq kórsetkishti qalyptastyrady. Osy turǵyda basqa zertteýler júrgizýge negiz bolady. ıAǵnı eńbek naryǵyn, ómir súrý sapasyn, densaýlyq saqtaý men bilim berý qyzmetterine qoljetimdik jáne basqa da zertteýlerge qatysty.

2) Tsıfrly tehnologııalardy engizý

Aldaǵy halyq sanaǵyndaǵy jańashyldyqtardyń biri – zamanaýı tsıfrly tehnologııalardy engizý men protsesti avtomattandyrý. Dástúrli jekeleı saýalnamamen qatar, azamattar arasynda ınternet-saýalnama júrgiziletin bolady.

Sonymen qatar, saýalnamany jyldamdatý men jınaqtalǵan derekterdiń sapasyn arttyrý úshin ıntervıýerler qaǵaz tizimniń ornyna elektrondy planshetterdi paıdalanady. Máselen, 2011 jyly ınternet-sanaq Estonııada uıymdastyrylǵan edi jáne ol tabysty ótkeni belgili boldy. Sanaqpen qamtylýy tıis turǵyndardyń 67 paıyzy ǵalamtardy paıdalanǵan. Al qalǵan úshten bir bóligi jekeleı saýalnama arqyly sanaqtan ótti.

3) Sanaqty dástúrli formatta ótkizý

BUU Eýropalyq ekonomıkalyq komıssııasy málimeti boıynsha qatysýshy 48 eldiń ishinde 46 paıyzy, onyń ishinde Qazaqstan da sanaqty ótkizýdiń dástúrli tehnologııasyn paıdalanyp keledi. Osy jaǵdaıda bes nemese 10 jylda bir ret jergilikti jerlerde derekter jappaı zertteý júrgizý arqyly jınalady.

Atap aıtqanda, álem elderi sońǵy kezderi respondentterge túsetin júktemeni jáne uıymdastyrý shyǵyndaryn eskere otyryp, halyq arasynda saýalnama júrgizýdiń klassıkalyq formatynan sanaqtyń ózge de ádisterin paıdalanýǵa kóship jatyr.

Osy oraıda regıstrli tásil bar. Bul rette jyl saıyn qoldanystaǵy derekter bazasynan aqparat jınaqtaýǵa negizdelgen (mekenjaı aqparaty, demografııalyq málimetter, tabysy jáne basqa da derekter). Osy tásil Skandınavııa elderinde paıdalanylyp keledi.

Munymen qosa, álemdik tájirıbede halyq sanaǵynda aralas tásil de iske asyrylady. Ol úshin regıstrlerdegi derekter jergilikti jerlerde tolyqqandy zertteý júrgizýmen nemese arnaıy tańdamaly zertteýmen birge úılestirilip paıdalanylady (Germanııa, Polsha jáne basqa da elder).

«Bıýdjet shyǵystaryn ońtaılandyrý men derekterdiń sapasyn arttyrý turǵysynda uzaq merzimdegi kezeńde halyq sanaǵyn júrgizýde qadamdardy qaıta qarastyrýdyń, sondaı-aq ákimshilik esepke alý men aqparattyq tehnologııalarǵa qoljetimdik júıesin jetildirýdiń máni bar», - dedi Anna Alshanskaıa.

4) Naqty ári tolyqqandy málimetter

Atap aıtqanda, elimizde azamattardy ákimshilik esepke alýdyń túrli júıeleri bar, ıaǵnı «elektrondy úkimet», Biryńǵaı jınaqtaýshy zeınetaqy qory, Mindetti áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý, QR Іshki ister mınıstrligi júıesi eskerilgen.

Alaıda, sanaq júrgizý halyq sany men ulttyq quram boıynsha naqty aqparat alýmen qatar, óńirlerde, qalalar men aýyldardaǵy áleýmettik-ekonomıkalyq protsesterdi kórýge múmkindik beredi.

Mysaly, 2009 jylǵy sanaqpen salystarǵanda sanaq paraǵy aıtarlyqtaı keńeıtilgen. Jumyspen qamtý boıynsha tolyq málimetti qalyptastyrý úshin saýalnama júrgizýshiler tıisti suraqtardy qoıady. Osy oraıda eńbekaqy, ózin-ózi jumyspen qamtýdan túsetin tabys, zaınetaqy, shákirtaqy, túrli járdemaqylarǵa qatysty suralady. Sonymen qatar, kóshi-qon taqyryby qamtylyp, qonys aýdarý jospary týraly máseleler naqtylanady.

5) Eldi damytý baǵdarlamasyn ázirleý

Qazaqstanda sońǵy halyq sanaǵy 10 jyl buryn ótti jáne sodan beri halyq quramy men onyń suranystary aıtarlyqtaı ózgerdi. Memlekettik apparat úshin halyq sanaǵy barlyq deńgeıde bıýdjetti sapaly josparlaý turǵysynda, áleýmettik ınfraqurylymǵa qajettilikti baǵalaý jáne qoldaýdyń qosymsha qadamdary úshin kórsetkishterdi esepteýge qajetti tetikterdiń biri bolady, sondaı-aq eldiń damýyna qatysty esep-qısaptardy daıarlaýǵa kerek. Saýalnamaǵa engizilgen jumyssyzdar anketasy jumysqa ornalasýǵa muqtaj naqty adamdardyń sanyn anyqtaýǵa ári qajet jańa jumys oryndaryn qurýǵa qatysty málimetti naqtylaýǵa kómektesedi.


Seıchas chıtaıýt