Qazaqstanda et óndirisi 7%-ke artty
Bul týraly QazAqparat Energyprom.kz-ke silteme jasap habarlaıdy.
Eń kóp óndirgen óńir Qostanaı oblysy: 7,5 myń tonna, jyldyq ósim — 25%. Úzdik úshtikke Aqtóbe (6,3 myń tonna, plıýs 1,7%) men Soltústik Qazaqstan oblysy (6,2 myń tonna, plıýs 28,5%) kirdi.
2022 jyl ishinde elde jalpy 73,1 tonna et óndirilgen. Bul bir jyl burynǵy kórsetkishpen salystyrǵanda 11,4%-ke kóp.
Bıyl 1 tamyzdaǵy jaǵdaı boıynsha, elde 9,7 mln iri qara mal bar eken, aldyńǵy jylmen salystyrǵanda 2,7%-ke kóp. Onyń ishinde 4,8 mln sıyr bar, plıýs 4,7%.
Sondaı-aq jylqy (7,7%-ke, 4,2 mln basqa deıin), túıe (4,4%-ke, 280,7 myń basqa deıin) jáne qoı (3,6%-ke, 23 mln basqa deıin) kóbeıdi.
Kerisinshe, eshki basy 3,9%-ke 2,6 mln basqa deıin, shoshqa — 2,7%-ke, 818,3 myń basqa deıin, qus — 0,3%, 49,6 mln basqa deıin qysqardy.
Bıyl shilde qorytyndysy boıynsha et, et ónimderi baǵasy bir aıda 0,3%-ke, bir jylda 11,2%-ke kóterildi.
Aımaqtar boıynsha bir jyl ishinde et qymbatshylyǵyn ásirese elorda turǵyndary sezdi: plıýs 16,3%. Odan keıingi oryndarda Almaty (plıýs 15,5%) men Soltústik Qazaqstan oblysy (plıýs 15,2%) tur. Al eń tómengi ósim Túrkistan oblysynda tirkeldi 5,7%.
Ettiń túrlerine keler bolsaq, sıyr eti 11,5%-ke, qoı eti 7,1%-ke, shoshqa eti 11,9%-ke, jylqy eti 9,1%-ke, pisirilgen shujyq 14,5%-ke, jartylaı ystalǵan kolbasa 12,7%-ke ósti.
Dúkender men naryqtaǵy sıyr eti baǵasy Qazaqstan boıynsha orta eseppen kelisine 2,6 myń teńge, qoı eti - 2,8 myń teńge, shoshqa eti — 2,2 myń teńge, jylqy eti — 3 myń teńge, pisirilgen shujyq — 2,8 myń teńge, jartylaı ystalǵan shujyq — 3,3 myń teńge.