Qazaqstanda dári-dármek óndirisi 20 -% ǵa ósti
Ónimniń eń kóp úlesi Shymkentke tıesili, 37,6 mlrd teńge jalpy óndirilgen ónimniń 43%-y.
Aldyńǵy qatarǵa Qaraǵandy (21,7 mlrd. teńge, plıýs 72% jyl boıynsha) jáne Almaty (15,3 mlrd. teńge, mınýs 18,7%) oblystary, sondaı-aq Almaty (10,5 mlrd. teńge, mınýs 21, 1%) kirdi.
Otandyq óndiristiń aıtarlyqtaı ósýimen sektordaǵy ımport ta ósti. Máselen, 2024 jyldyń qańtar–mamyr aılarynda Qazaqstan 785,8 mln AQSh dollary somasyna 13,9 myń tonna dári-dármek ımporttady.
TMD elderinen QR-ǵa 65 mln AQSh dollary somasyna 5,2 myń tonna dári-dármek ákelindi. Eń kóp dári-dármekter Reseıden ákelindi, 3,7 myń tonna — bir jyl burynǵyǵa qaraǵanda 49,1% - ǵa kóp. Negizgi jetkizýshilerdiń úshtigine Belarýs pen Ýkraına da kirdi.
TMD-dan tys elderden Qazaqstan 720,8 mıllıon dollarǵa 8,7 myń tonna dári-dármek ákeldi.
Importtaýshy elder:
Qytaı (1,4 myń tonna);
Germanııa (1,2 myń tonna);
Úndistan (1,2 myń tonna);
Frantsııa (632,2 tonna);
Túrkııa (582 tonna).
Bıylǵy jyldyń maýsym aıynyń qorytyndysy boıynsha farmatsevtıkalyq ónim aı saıyn 0,5% - ǵa jáne jyldyq dınamıkada 11,2% - ǵa qymbattady.
Óńirlerdegi aı saıynǵy dınamıka boıynsha baǵanyń eń kóp ósýi Astanada tirkelip, 1,2% boldy. Baǵanyń eń az ósýi Aqmola jáne Abaı oblystarynda tirkeldi, ár oblysta nebári 0,1%. Shymkentte baǵa burynǵy deńgeıde qaldy, Almaty, Atyraý jáne Jetisý oblystarynda baǵanyń 0,1%-ǵa, Túrkistan oblysynda 0,3%-ǵa tómendeýi baıqaldy.
Jyldyq dınamıka boıynsha barlyq óńirlerde farmatsevtıkalyq ónimder qymbattady.
Qymbattaǵan qalalar:
Astana (17,4%);
Shymkent (14,7%);
Pavlodar oblysy (14,6%).
Baǵanyń eń az jyldyq ósimi Mańǵystaý oblysynda tirkeldi: 5,4%-ǵa.