Qazaqstanda bank sektoryndaǵy jaǵdaı qalaı
24 aqpan - 5 naýryz aralyǵyndaǵy kezeńde engizilgen sanktsııalar aıasynda klıentter qarajatynyń eldiń basqa bankterine ketýinen jáne menshikti mindettemeler boıynsha tólemderden oryn alǵan, enshiles reseılik bankterdiń ótimdiligine qysym kúsheıdi.
Enshiles bankter banktik qyzmetterdi turaqty rejımde úzdiksiz kórsetý, onyń ishinde klıentterdiń tólemderi men aqsha aýdarymdary boıynsha tapsyrmalardy ýaqtyly oryndaý boıynsha qajetti sharalar qabyldaýda.
Ol úshin enshiles reseılik bankter aqshalaı ótimdilikti berý túrinde olardyń bas qurylymdary tarapynan qosymsha qoldaý aldy.
Agenttik Ulttyq bankpen birlesip aqsha-kredıt saıasaty quraldary sheńberinde ótimdilikpen qamtamasyz etý boıynsha qosymsha sharalar qabyldaýda.
Engizilgen sanktsııalardyń Qazaqstan bankterine teris áseri baıqalmaıdy.
Qazaqstan bankteri aıyrbastaý baǵamynyń qubylmalylyǵy aıasynda shetel valıýtasyna joǵary suranysty tolyq kólemde qamtamasyz etip otyr.
Qazaqstan bank sektorynyń menshikti kapıtaly - 4,6 trln teńge.
Ekinshi deńgeıdegi bankter ótimdiligi joǵary aktıvterdiń aıtarlyqtaı qoryna ıe, olar shamamen 11,6 trln teńgeni nemese aktıvterdiń 31,3%-yn qurady.
Kapıtal men ótimdiligi joǵary aktıvter qorynyń joǵary deńgeıi bankterge qarjy naryǵynda týyndaǵan kúızelisterdiń áserin barynsha azaıtýǵa múmkindik beredi.
Sonymen birge, sanktsııalar engizý saldary jáne aıyrbastaý baǵamynyń qubylmalylyǵy Qazaqstan bankteriniń valıýtalyq pozıtsııasyna jáne valıýtalyq ótimdiligine áser etedi.
Bul táýekelder halyqtyń shetel valıýtasyn, onyń ishinde bankterdiń valıýtalyq aktıvteri men mindettemeleriniń teńgerimin buzatyn depozıtter boıynsha aıyrbastaý operatsııalary úshin satyp alýǵa joǵary suranysyna negizdelgen.
Joǵaryda kórsetilgen táýekelderdi teńestirý jáne bankterdiń ótimdilik pen valıýtalyq pozıtsııa boıynsha prýdentsııalyq normatıvterdi oryndaýyna olardyń áserin álsiretý úshin Agenttik tómendegideı prýdentsııalyq retteý sharalaryn qabyldady.
1. Klıentterdiń aqsha tólemderi men aýdarymdary boıynsha tapsyrmalaryn ýaqtyly oryndaý úshin 1 maýsymǵa deıin myna prýdentsııalyq normatıvterdi:
1) ótimdilik koeffıtsıentterin;
2) ishki aktıvterge ornalastyrý koeffıtsıentin;
3) ótimdilikti óteý koeffıtsıentin;
4) netto turaqty qorlandyrý koeffıtsıentin;
5) ashyq valıýtalyq pozıtsııa lımıtterin saqtaýdyń erekshe tártibi engiziledi.
Teńgeniń aıyrbastaý baǵamynyń ózgerýine baılanysty klıentterdiń aqshalaı qarajatynyń áketilýimen jáne aktıvter men mindettemelerdiń qunyn qaıta baǵalaýmen baılanysty jaǵdaıǵa qatyssyz mán-jaılar boıynsha banktiń prýdentsııalyq normatıvterin buzǵan jaǵdaıda bankke eń az prýdentsııalyq normatıvterdi saqtaý úshin teńgelik jáne valıýtalyq ótimdiliktiń qajetti kólemin qalyptastyrý múmkindigi beriletin bolady.
2. 2022 jylǵy 1 qyrkúıekke deıin sheteldik bas bankterdiń óz qarajaty esebinen olardyń Qazaqstandaǵy enshiles qurylymdarynyń ótimdiligin nyǵaıtý múmkindigine qoldaý kórsetý maqsatynda eldiń beırezıdentteri aldyndaǵy mindettemelerge qatysty banktiń kapıtaldandyrý normatıvin oryndaý kezinde enshiles bankterdiń mindettemeleriniń esebinen bas bankterden alynǵan depozıtter men kredıtter somasy alyp tastaldy.
3. 2023 jylǵy 1 qańtarǵa deıin zańdy tulǵalardyń depozıtterin merziminen buryn alý múmkindigimen qoljetimdi turaqty qorlandyrý esebine qosý arqyly netto turaqty qorlandyrý koeffıtsıentin odan ári qatańdatý merzimi aýystyryldy.