Qazaqstanda balalarǵa arnalǵan ónimniń jas shektelimin kim anyqtaıdy
Ulttyq kásipkerler palatasynyń saıtynyń málimetinshe, QR Ulttyq ekonomıka mınıstrliginde Kásipkerlik máselesi jónindegi saraptaý tobynyń músheleri memlekettik organdarmen birlesip jeke tulǵalarǵa aqparattyq ónim taldaýyn júrgizýge kýálik berý akkredıtatsııasyn engizý máselesin qarastyrǵan.
Atalǵan másele Májilis qaralǵan «Balalardy densaýlyǵy men damýyna zııan keltiretin aqparattan qorǵaý týraly» jáne «Balalardy densaýlyǵy men damýyna zııan keltiretin aqparattan qorǵaý máseleleri boıynsha Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine ózgertýler men tolyqtyrýlar engizý týraly» zań jobalarynan týyndaıdy.
Kásipkerlik kodekstiń talabyna sáıkes jańa retteý quralyn engizý retteýshilik áserine taldaý júrgizýdi talap etedi, osyǵan oraı Aqparat jáne kommýnıkatsııalar mınıstrligi Saraptaý tobynyń qaraýyna retteýshilik áserine taldaý júrgizýdi shyǵardy.
Jeke tulǵalardy olardyń aqparattyq ónimge taldaý júrgizýine kýálik berý úshin akkredıtteýdi engizýdiń paıdalylyq máselesi osy taldaý maqsatyna aınaldy.
Zań jobasyna sáıkes balalarǵa beriletin aqparatty retteý maqsatynda aqparat taratýshy aqparattyq ónimge mindetti túrde jas ereksheligin (ary qaraı tańbalaý) kórsetedi. Bylaısha aıtqanda, Qazaqstan Respýblıkasynda aqparattyq ónimniń jas ereksheligi belgisi salynbaı aqparattyq ónim taratylmaıdy.
Bastapqyda bul tańbalaýdy óndirýshilerdiń ózderi júrgizedi degen edi, sebebi dál solar óz ónimderi qandaı jasqa arnalǵanyn jaqsy biledi ári túsinedi.
Endi memlekettik organdar kásipkerler esebinen qandaıda bir baǵalaý (taldaý) júrgizetin sarapshylar tobyn qurýdy usynyp otyr. Zań jobasyna sáıkes aqparattyq ónimge BAQ-tyń barlyq ónimi, sondaı-aq adamdardyń shekteýsiz tobyna arnalǵan qandaı da bir aýdıo-vızýaldy jáne (nemese) baspa ónimi jatatyny mańyzdy. Osylaısha, óndirýshi-kásipkerler shyǵaratyn jáne ımporttaıtyn barlyq ónim sarapshylardyń taldaýynan ótýi kerek, onyń ústine ereje áli daıyndalmaǵan ári sarapshylar da belgisiz.
Mundaı jańalyqqa «Atameken» sarapshylary men jalpy kásipkerlerdiń qoıatyn saýaldary bar.
Aqparattyq qaýipsizdikti qamtamasyz etý maqsatynda jas shektelimine qaraı tańbalaý qajet te shyǵar, muny halyqaralyq tájirıbe de rastaıdy, alaıda, bul protsess túsinikti de naqty erejelermen, sol ónimdi óndiretin jáne ımporttaıtyn sýbektilerdiń óz kúshterimen barynsha ashyq júrgizilýi kerek.
«Tıisinshe, erejesi men krıterılerin bıznespen ashyq talqylaýǵa deıin tańbalaýdy engizý erte dep septeımin. Al taldaý engizý men sarapshylardy akkredıtteý tipti qolaısyz. Bul jańashyldyqtyń bári, sózsiz, bızneske qosymsha qarjylaı aýyrtpalyq túsedi, onyń ústine memlekettik organ retteýshilik áserin taldaý talap etetindeı aqsha bólgen joq», - dep atap ótti «Atameken» QR UKP Basqarýshy dırektory-Zańnama jáne ózin-ózi basqarýdy damytý departamentiniń dırektory, Kásipkerlik máselesi jónindegi saraptaý tobynyń múshesi Aıjan Bıjanova.
«Atameken» QR Ulttyq kásipkerler palatasy beı-jaı qaramaıtyn kásipkerler men qaýymdastyqtardan osy máselege kóńil bólip, óz usynystaryn berýin suraıyn.