Qazaqstanda balalar úıin jappaı jabýdyń saldaryn oılaný kerek - Asqar Shákirov
- Jaqynda elimizde konstıtýtsııalyq reformalar qabyldandy. Osyǵan baılanysty Ata zańda Ombýdsmen mártebesi de naqtylanǵan bolatyn. Endeshe konstıtýtsııalyq reforma Ombýdsmen qyzmetin odan ári jalǵastyrýǵa qalaı áser etedi?
- Ombýdsmen týraly erejeni elimizdiń Konstıtýtsııasynda bekitý - bul tek onyń mártebesin kóterý ǵana emes, eń aldymen, memlekettegi jáne qoǵamdaǵy adam quqyǵy máseleleriniń basymdylyǵyna nazar aýdarý. Elbasymyzdyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrtý» baǵdarlamalyq maqalasynda qoıylǵan básekege qabilettiligin arttyrý, pragmatızm, bir-birine tolerantty qarym-qatynas jáne adamı kapıtaldy damytý arqyly myqty jáne jaýapty adamdardan turatyn birtutas ultty qurý mindetteri osy basymdylyqqa sáıkes keledi.
Adam quqyqtary jónindegi ýákildiń jańa mártebesi onyń qyzmetin retteıtin zańnamalyq bazany odan ári jetildirýge múmkindik beredi. Sondaı-aq, bul Parıj prıntsıpterine sáıkes ulttyq quqyq qorǵaý ınstıtýttary úshin qabyldanǵan standarttardyń talaptaryna jaýap beredi. Bul máseleni men ótken jyly kúzde Jańǵyrtý jónindegi ulttyq komıssııanyń basshysy bolyp tabylatyn Premer-mınıstrdiń aldynda qozǵaǵan edim.
Jalpy Parıj prıntsıpterine sáıkestik Ombýdsmenge eleýli artyqshylyqtardy beredi. Atap aıtqanda, Adam quqyqtary jónindegi keńesti qosa alǵanda, barlyq quqyq qorǵaý organdarynda daýys berý quqyǵy sekildi quqyq qorǵaý qyzmetiniń halyqaralyq tetigine qol jetkizý qamtylyp otyr. Konstıtýtsııalyq reforma oryndalǵannan keıin men Eýropa keńesiniń Strasbýrgtegi shtab-páterine baryp, osy uıymnyń Hatshylyǵynyń, Eýropalyq Keńestiń Venetsııalyq komıssııasynyń jáne Adam quqyqtary jónindegi Eýropalyq sotynyń basshylarymen kezdesý barysynda reformanyń negizgi erejeleri týraly habarladym. Bul aqparatqa oń pikirler aıtylyp, joǵary baǵa berildi.
Erekshe atap óterligi, Ombýdsmendi saılaý jónindegi másele Qazaqstan Prezıdentiniń adam quqyqtaryn qamtamasyz etý kepili retinde rólin álsiretpeıdi. Óıtkeni Senat Ombýdsmendi QR Prezıdentiniń usynýy boıynsha saılaıtyn bolady.
- Sizdiń qyzmetińizge qatysty máselege oıyssaq. Bizdiń azamattarymyz kóbinese qandaı problemalarmen aryzdanady? Jalpy azamattardyń aryzdarynda qandaı úrdister baıqalady?
- Jyl saıyn Ombýdsmenge azamattardan 1500-ge jýyq aryzdar túsedi, olar negizinen adam ómiriniń búkil salalaryn qamtıdy. Aryzdardyń eń kóp túsetin shoǵyryn úsh topqa bólýge bolady. Bular: quqyq qorǵaý organdarynyń is-áreketine (30 %), sot sheshimderimen kelispeýshilikke (28 %) jáne jergilikti bılik organdarynyń sapasyz memlekettik qyzmet kórsetýine (16 %) qatysty shaǵymdar. Jalpy osyndaı máselelerdi sheshý úshin memleket aýqymdy júıeli sharalardy qabyldap keledi. Oǵan bizdiń mekeme de belsendi qatysyp júr. Máselen, Elbasy bastama jasaǵan bes ınstıtýttyq reforma men olardy iske asyrý boıynsha 100 naqty qadam aıasynda «ashyq úkimet» tetigin qurý jumystary júrgizilýde, qylmystyq sot tóreligin aıtarlyqtaı yryqtandyrýǵa baǵyttalǵan 5 kodeks qabyldandy. Osy kodeks aıasynda quqyqtyq reformalar ótkizý, sonyń ishinde úsh býyndy sot júıesine kóshý, azaptaýǵa jáne qatygezdik kórsetýdiń basqa da túrlerine qarsy Ulttyq aldyn alý tetigin qurý (UAT) máseleleri qarastyrylady.
- Adam quqyqtary jónindegi ýákilde azamattardyń quqyǵy buzylǵanda qoldanylatyn qandaı da bir yqpal etý tetigi bar ma?
- Azamattardyń quqyǵyn qorǵaý baǵytynda Ombýdsmen negizinen quqyq buzýshylyq isterge qatysty memlekettik organdardyń atyna hattar men usynystar joldaı alady. Ondaı usynymdar men hattar Premer-mınıstrdiń, Joǵarǵy Sot Tóraǵasynyń, memlekettik organdar birinshi basshylarynyń attaryna jiberiledi. Jalpy, 2016 jyly penıtentsıarlyq, medıtsınalyq-áleýmettik, balalar mekemesine, sondaı-aq áskerı jáne basqa da salalardy qamtıtyn 700-den asa obektilerge baryp, nátıjesinde osyndaı tetikti paıdalandyq. Aǵymdaǵy jyldyń birinshi toqsanynda 200-den astam nysandy araladyq. Árbir mekemeden keıin ondaı saparlar nátıjesinde belgili bir usynymdar ázirlenip, tıisti memlekettik organdarǵa joldanady.
Sonymen qatar, kelip túsken aryzdardy tek bizdiń tarapymyzdan, bizdiń kózqarasymyzben ǵana baıandasaq, bul problema naqty ashylmas edi. Sondyqtan da, biz qaralatyn obekti retinde ádette buqaralyq aqparat quraldarynda jarııalanǵan, qoǵamda úlken rezonans týdyrǵan aqparattardy alamyz. Máselen, ótken joly azamattardyń ýaqytsha tirkelýi týraly másele qoldanysqa enbeı jatyp-aq kóptegen narazylyq boldy, keleńsiz jaǵdaılar týdyrdy. Sol tusta Ombýdsmen mekemesi halyq arasynda shıelenisti basý úshin birinshi bolyp aıyppuldyń qoldanylýyn ýaqytsha toqtatý týraly usynysty Úkimetke úndeý joldaǵan bolatyn. Al jalpy azamattardy tirkeý týraly máselege kelsek, ondaı sharalarǵa negiz joq emes. Sebebi bundaı norma jasyryn kóshi-qondy áshkerelep, tabysty jasyrý faktilerin joıatyn bolady. Nátıjesinde, bul merzim eki aıdan astam ýaqytqa, ıaǵnı 15 naýryzǵa deıin sozyldy.
Taǵy bir mysal keltireıin, oqý jylynyń uzartylyp, jazǵy demalystyń qysqartylý múmkindigi týraly málimdemege jurt úre túregeldi. Bundaı shara shyndyǵynda qoǵamnyń kelisiminsiz jasalmaýy kerek. Osy shýly málimdemege oraı Bilim jáne ǵylym mınıstrine Ombýdsmenniń ashyq haty joldandy. Jalpy bilim salasyndaǵy ondaı ózgerister Memleket basshysynyń qoıylǵan talaptaryna saı bolyp, qoǵamdy qatystyra otyryp jan-jaqty taldaý jasalýy kerek.
Mundaı mysaldar az emes. Sońǵy ýaqytta Ombýdsmen Jer kodeksine engizilgen túzetýlerge baılanysty ruqsat etilmegen mıtıngiler, zań sheshimine súıenip kópbalaly otbasylardy úıden shyǵarý, balalardy jaǵymsyz aqparattyq ortadan qorǵaý jáne taǵy basqa da máseleler boıynsha óz ustanymdaryn buqaraǵa jarııa etti.
- Qazaqstandaǵy Ombýdsmen mekemesiniń qyzmetindegi qandaı jetistikterdi atap ótýge bolady?
- Eń aldymen, Ombýdsmen mekemesi memlekettik quqyqtyq júıede ózine tıesili Ulttyq quqyq qorǵaý ınstıtýty retinde naqtylandy. Meniń oıymsha, bul ınstıtýt mártebesi memleket pen qoǵam, memlekettik organdar men azamattyq sektor arasyndaǵy medıator qyzmetin tabysty atqarý úshin de mańyzdy faktor bolyp tabylady. Buǵan Adam quqyqtary jónindegi ýákildiń úılestirýshi rólimen birlese jumys isteıtin joǵaryda atalǵan Ulttyq aldyn alý tetiginiń qyzmetin erekshe atap ótýge bolady. 3 jyl ishinde onyń músheleri elimizdegi barlyq jabyq mekemelerge esh kedergisiz monıtorıng júrgizdi (1688).
Sondaı-aq, halyqaralyq quqyq qorǵaý ınstıtýttarymen yntymaqtastyqty baıandy etip, olarmen etene aralasý, onda barynsha tıimdi jumys jasaýdy da mańyzdy dep sanaımyz. Aıta keterligi, Qazaqstan Ombýdsmeni Ulttyq quqyq qorǵaý mekemeleriniń (ombýdsmenderdiń) Halyqaralyq úılestirý komıtetine múshe boldy jáne onyń jelisiniń biri - Azııalyq-Tynyq muhıttyq forým sheńberinde belsendi jumys istep keledi. Bul rette aıtyp ketetin bir jaıt, jaqynda Astanada Azııalyq-Tynyq muhıttyq forým basshylyǵymen Ortalyq Azııa elderiniń, Aýǵanstan jáne Monǵolııa ombýdsmenderiniń qatysýymen ózekti quqyq qorǵaý máseleleri boıynsha praktımým ótedi.
Halyqaralyq áriptestermen birge jasalyp jatqan belsendi jumystyń arqasynda bizdiń el jekelegen quqyq qorǵaý máselelerinde retsıpıent emes, donor bolyp keledi. Máselen, otbasyda, mektepte jáne qalalyq ortada balalarǵa qatysty zorlyq-zombylyqqa qarsy kúres boıynsha ıÝNISEF-pen birlesip jasalǵan jobanyń nátıjeleri basqa elderge paıdalaný úshin usynylǵan.
- Elimizden tys jerde turatyn azamattarymyzdyń quqyqtaryn qorǵaısyzdar ma?
- Árıne, elimizden tys jerde júrgen qazaqstandyqtar da bizdiń turaqty nazarymyzda ári qorǵaýymyzda bolady. Buǵan qatysty da aıtar áńgime az emes. Sonyń bir-ekeýine toqtalsam. Birinshisi - AQSh azamattary asyrap alǵan qazaqstandyq balanyń qazasyna baılanysty. Atalmysh qaıǵyly oqıǵaǵa baılanysty osy saladaǵy mańyzdy júıeli problemalar anyqtalǵan bolatyn. Sonyń negizinde biz memlekettik organdarǵa, atap aıtqanda, Syrtqy ister mınıstriligi men Bilim jáne ǵylym mınıstrligine úndeý joldadyq. AQSh azamattary asyrap alǵan 6609 qazaqstandyq balanyń ishinde 673 bala týraly zańmen belgilengen asyrap alýshylardyń esepteri berilmegen. Al 237 bala boıynsha tipti múldem aqparat joq bolyp shyqty. ıAǵnı olar konsýldyq esepke alynbaǵany anyqtaldy. Bizdiń málimetimiz boıynsha qazirgi tańda osy máselege tıisti esep pen baqylaý júrgizilýde.
Jáne bir oqıǵa bizdiń burynǵy otandastarymyzdyń - qazirgi Reseı azamattarynyń Máskeýde zańsyz ustalyp, qanaýǵa túsip jáne qatygezdikke ushyraǵanyna baılanysty aryzdar túsken. Bizdiń mekememizdiń bastamasy boıynsha ózara quqyqtyq kómek kórsetý sheńberinde eki eldiń quqyq qorǵaý organdary atalǵan faktilerin zertteýge kiristi. Sondaı-aq men reseılik áriptesime - Reseı ombýdsmenine úndeý joldadym, ol qazirgi ýaqytta osy isti sońyna deıin jetkizý maqsatymen tıisti amaldaryn júrgizip jatyr.
- Adam quqyqtary jónindegi ýákil qyzmetindegi basym baǵyttar qandaı?
- Biz kez-kelgen áleýmettik, saıası, násildik, ulttyq jáne ózge de belgilerine baılanysty basym baǵyttardy aıqyndaımyz. Ombýdsmen ınstıtýty saıası máselelermen aınalyspaıdy, mundaı úrdiske qosylýdyń keleshegi joq. Sonymen birge, biz qoǵamnyń osal toptarynyń, eń birinshi kezekte - balalardyń, áıelderdiń jáne múgedekterdiń quqyqtaryn qamtamasyz etýge basymdyq beremiz, olarǵa erekshe nazar aýdaramyz. Aıta keterligi, Qazaqstanda balalar quqyǵy máselesine erekshe mán beriledi. Bilim jáne ǵylym mınıstriliginde derbes Balalardyń quqyqtaryn qorǵaý komıteti bar, al jaqynda Elbasynyń sheshimimen Bala ombýdsmeni laýazymy quryldy.
- Elimizde beleń alyp otyrǵan balalar úılerin jappaı jabý tendentsııasyna qatysty Ombýdsmen retinde jáne jeke azamat retinde Sizdiń pikirińizdi bilsek?
- Rasynda da bul aıtarlyqtaı ótkir ári názik problema. Óıtkeni qoǵamda osy máselege qatysty belgili bir alańdatýshylyq týyndaǵan. Shynymen, qazirgi tańda balalar úılerin jabý jáne ondaǵy balalardy otbasyǵa ornalastyrýdyń, jetimder úıinen bólek balamaly nysandarǵa almastyrýdyń (patronat men qamqorshylyqqa alý) turaqty tendentsııasy baıqalýda. Máselen, 2015-2016 jyldary patronattyq tárbıeleý men qamqorlyqqa 1841 bala berildi jáne 48 balalar úıi jabyldy. Sonymen qatar, osy kezeńde álgi qamqorlyqqa alynǵan balanyń ishinen 399-y qaıta qaıtarylǵan. Óstip asyrap alynǵan árbir tórtinshi bala qaıtarylyp, olar ekinshi ret «jetimdikke» qaıta tap boldy. Bizdiń paıymymyzsha, buǵan negizgi sebep - patronattyq ata-analarda álemniń damyǵan elderindegideı qajetti daıyndyqtyń bolmaýy. Kóptegen elderde patronat ata-analar mindetti túrde arnaıy daıyndyqtan ótedi. Ókinishke qaraı, qalyptasqan jaǵdaı boıynsha biz patronattyq ata-ananyń ýájderin shynaıy baǵalaı almaı kelemiz. Buǵan Bilim jáne ǵylym vıtse-mınıstriniń mynadaı málimetin qosyńyz: 40 %-ǵa jýyq ata-ana balany mektepke deıingi tárbıeleý daǵdysyn bilmeıdi, al 50 %-y balalardyń fızıologııalyq damý máselelerinen habarsyz. Bul da alańdatatyn másele. Shynyn aıtaıyn, balany patronattyq tárbıeleýge alý tártibi bizde tipten qarapaıym. Uıat bolsa da aıtaıyn, bizdiń elde balany patronattyq tárbıege asyrap alý Halyqqa qyzmet kórsetý ortalyǵynan qujat alýdan da jeńil bolyp keledi. Bul rette patronattyq ata-ana aı saıyn 35 myńnan bastap odan da joǵary tólemaqy, sondaı-aq 9-10 AEK (22 myń teńge) mólsherinde járdemaqy alatynyn da eske salǵym keledi.
- Sonda keıbir adamdar jetim balalardy patronattyq tárbıeleýge járdemaqy men tólemaqy úshin alady deýge kele me?
- Árıne, men dál osylaı dep naq basyp aıtyp jaýapkershilikti óz moınyma alǵym kelmeıdi. Biraq ótken joly Máskeýde patronattyq tárbıeleýshiler balalarǵa tıisti tólemaqylaryn ala almaǵandyqtan, balalardy jappaı qaıtaryp, ondaı oqıǵa úlken daý týdyrǵan. Tipti osy másele Búkilreseılik balalar ombýdsmeniniń sezinde talqylandy.
Osyndaı kúrmeýli dúnıelerdi eskere kele, men Úkimet basshysynyń atyna ashyq hat joldadym, onda qajetti bazany qurmaı turyp jáne oryn alyp otyrǵan shynaıylyqty esepke almaı jatyp balalar úılerin taratýdy jedeldetpeý kerektigin eskerttim. Shyndyǵynda, munyń saldary biz oılaǵannan da úlken bolýy yqtımal.
Ótken aptada men Aqmola oblysynyń Aqkól qalasyndaǵy Balalar úıine bardym. Bul mekeme halyqaralyq ólshemderge saı, naq úlgili nysan. Endeshe sonyń úlgisine elimizdiń qalǵan mekemeleri boı túzeýi qajet. Qazirgi ýaqytta on jyldyq qalyptasqan tájirıbesi, kadrlary, ınfraqurylymy bar memlekettik balalar baqylaýy qalaı bolsa da, qajetti talaptarǵa jaýap bere alatyn joǵaryda eskerilgen balamaly nysandarǵa ótýge deıin jetim balalar úshin anaǵurlym senimdi qorǵanysy bolyp tabylady.
- Áńgimeńizge raqmet!