Qazaqstanda áıelder men erlerdiń jalaqysy qashan teńesedi

<p>Qazaqstanda áıelderdiń múmkindigi erlermen teńesken joq. Oǵan statıstıka dálel. Keıde áıelder óz quqyǵyn qalaı qorǵaýdy da bilmeıdi. Al, jalaqysy áli de tómen. Osy jáne basqa faktorlardy joıý, ıaǵnı genderlik teńdikke jetý úshin ne isteldi? Buǵan deıin alǵa qoıǵan maqsattarǵa qol jetti me? Erler men áıelderdiń eldiń saıası, ekonomıkalyq jáne áleýmettik ómirine belsendi qatysýyna teń múmkindik berildi me? Memlekettik saıasatta genderlik tásilderdi keńinen engizý jáne zańnamalyq bazany jetildirý qalaı júzege asyp jatyr? Osy jáne ózge suraqtardyń jaýabyn Kazinform tilshisine Qazaq ulttyq qyzdar pedagogıkalyq ýnıversıteti Áleýmettik jáne genderlik zertteýler ortalyǵynyń joba menedjeri Áıgerim Qusaıynqyzy aıtyp berdi.</p>

Sońǵy bes jylda ilgerileý bar

Sarapshynyń aıtýynsha, Qazaqstanda sońǵy bes jylda erler men áıelderdiń múmkindikteriniń tepe-teńdigin qamtamasyz etý mańyzdy faktorǵa aınaldy.

«Sońǵy jyldary elimizde genderlik teńdiktiń artqanyn baıqaýǵa bolady. Ol úshin birneshe shara qabyldanyp jatyr. Atap ótsem, tek áıelderge arnalǵan kásipter tizimin alyp tastaý, jalǵyzbasty ákelerge ózin jáne balalaryn qamtamasyz etý úshin qashyqtan jumys isteýge múmkindik berý, Parlamentte áıelderge, jastarǵa jáne múmkindigi shekteýli jandarǵa 30 paıyzdyq kvota engizý dálel bola alady. Sonymen qatar, áıelderdiń ekonomıkalyq jáne saıası múmkindikterin keńeıtý, áıelder men qyzdarǵa qatysty turmystyq zorlyq-zombylyq pen kemsitýshilikke qarsy kúres sharalaryn kúsheıtýde memlekettik jáne genderlik saıasat strategııasy iske asyrylyp jatyr», – dedi Áıgerim Qusaıynqyzy.

Halyqaralyq usynym men Qazaqstannyń bıligindegi áıelderdiń úlesi

Jalpy BUU usynymdaryna sáıkes, áıelderdiń múddesin eskerý jáne tolyq kórsetý úshin bılik qurylymdarynda, sheshim qabyldaıtyn deńgeıdegi qyzmette áıelder ókildigi 30% bolýy kerek. Elimiz bul usynymdy oryndaý úshin kezeń-kezeńmen jospar qurǵan.

«2022 jyly áıelder ókildiginiń belgilengen deńgeıine qol jetkizý úshin Qazaqstandaǵy otbasy jáne genderlik saıasattyń 2030 jylǵa deıingi tujyrymdamasy jańartyldy jáne ony iske asyrýdyń jańartylǵan jospary qabyldandy. Memleket basshysynyń 2022 jylǵy 1 sáýirdegi № 853 jarlyǵyna sáıkes, nysanaly ındıkator aıqyndaldy. Atqarýshy, ókildi jáne sot organdarynda, memlekettik, kvazımemlekettik jáne korporatıvtik sektorlardaǵy sheshimder qabyldaý deńgeıinde áıelderdiń úlesi 2023 jyly 25% boldy. Al, bul kórsetkish 2027 jylǵa qaraı 27,0%, 2030 jylǵa qaraı 30%-ǵa jetý kerek», – dedi ol.

Áıelderdiń múmkindigi áli teń emes

2022 jylǵa arnalǵan jumyspen qamtý statıstıkasy korporatıvtik sektordaǵy basqarýshy áıelderdiń ókildiginiń 30% sheginen asyp ketkenin kórsetedi (43,4%). Biraq sarapshy qoǵamda áıelderdiń múmkindigi áli de teńespegenin alǵa tartty.

«Qazaqstan áıelderdi saıası, ekonomıkalyq jáne qoǵamdyq salalarǵa tartýda birshama jetistikterge jetkenine qaramastan, qoǵamda áıelderdiń múmkindikteri áli de shekteýli», – dedi.

Degenmen, Genderlik ındeks boıynsha halyqaralyq reıtıngte Qazaqstan byltyr 146 eldiń ishinde 62 oryndy ıelendi (2022 jyly – 146 eldiń ishinde 65-shi, 2021 jyly – 156-dan 80-shi, 2020 jyly – 153-ten 72-orynda) jáne 2022 jylmen salystyrǵanda 3 saty joǵarylady.

Foto: Á. Qusaıynqyzynyń jeke muraǵatynan

Bilimdegi alshaqtyq is júzinde joıyldy

Áıgerim Qusaıynqyzy, Qazaqstanda bilim deńgeıi boıynsha genderlik alshaqtyq is júzinde joıylǵanyn atap ótti. Onyń aıtýynsha, bastaýysh, orta jáne joǵary bilimmen qamtýda tolyq teńdik qamtamasyz etildi.

«Salaýatty ómir súrý uzaqtyǵy» kórsetkishi boıynsha Qazaqstan jyl saıyn pozıtsııasyn – 1-oryndy saqtap keledi. Jetekshi elderdiń qatarynda. «Áıelderdiń ekonomıkalyq qatysýy jáne múmkindikteri» jáne «bilim deńgeıi» kórsetkishteriniń jaqsarýy baıqalady, tek «saıası ilgerileý» kórsetkishi boıynsha jaǵdaı aıtarlyqtaı nasharlady – 66-dan 100-ge deıin tómendedi», – dedi ol.

Áıelderge qatysty zorlyq-zombylyqqa zań qataıdy

Bas prokýratýra Quqyqtyq statıstıka jáne arnaıy esepke alý jónindegi komıtetiniń málimetinshe, 2022 jyly respýblıkada otbasylyq-turmystyq salada jasalǵan 942 qylmystyq quqyq buzýshylyq (2020 j. – 1072, 2021 j. – 1047) tirkelgen. Bul statıstıkaǵa qarap, tirkelgen qylmys azaıǵanyn kóremiz. Biraq byltyrǵy deńgeı 2022 jyldyń kórsetkishinen kem bolmaı otyr.

2023 jyldyń 6 aıynyń qorytyndysyna qarasaq, otbasylyq-turmystyq salada 461 qylmystyq quqyq buzýshylyq (2022 jyldyń 6 aıynda – 460) tirkelgen. 2022 jyly respýblıka boıynsha 25 myńnan asa ákimshilik quqyq buzýshylyq tirkelip (2020 j. – 25 720, 2021 – 28 008), otbasylyq-turmystyq salada jasalǵan. 2023 jyly 6 aıdyń qorytyndysy boıynsha otbasylyq-turmystyq salada 18,2 myń ákimshilik quqyq buzýshylyq tirkeldi. Aıta keteıik, Memleket basshysynyń tapsyrmasyn oryndaý maqsatynda 2023 jyly turmystyq zorlyq-zombylyq úshin jaýapkershilik qataıdy. Qylmystyq kodekske jáne «Ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly» kodekske tıisti ózgerister engizildi. Bul týraly myna materıalda tolyǵyraq aıtqanbyz.

2023 jyldyń 6 aıynda áıelder Adam quqyqtary jónindegi ýákildiń atyna 925 ótinish joldaǵan. Bul – ótinishterdiń jalpy sanynyń 32,7%-y. Sonyń ishinde genderlik kemsitýshilik boıynsha 8 shaǵym túsken.

«Áıelderden túsetin shaǵymdar negizinen olardyń eńbek, turǵyn úı, áleýmettik saladaǵy, neke jáne otbasyndaǵy quqyǵynyń buzylýyna qatysty bolǵan. Ádette, mundaı jaǵdaılar qarjylaı jaǵdaıy qıyn, zańgerden kómek suraýǵa aqshanyń jetpeýi, tipti quqyǵyn qorǵaýdyń jolyn bilmeýi, bilimniń bolmaýynan bolady. Áıelderden túsken ótinishterdi qarap, Ulttyq quqyq qorǵaý ınstıtýty memlekettik organdarǵa tıisti saýaldar men usynystar jiberedi», – dedi maman.

Áıelder kimnen jáne qalaı kómek suraı alady

Sarapshynyń aıtýynsha, Qazaqstanda shaǵym berý, onyń ishinde jynysyn kemsitýshilikke qatysty jaǵdaılardy qaraýdyń tıimdi tetigi engizildi. Azamattar quqyǵyn qorǵaý úshin sot organdaryna, ulttyq quqyq qorǵaý ınstıtýttaryna, prokýrorlarǵa jáne basqa mekemelerge júgine alady. Joǵarǵy sottyń saıtynda «Áıelderge quqyqtyq kómek» bólimi bar. Onda áıelderdi kemsitýshilikten qorǵaý boıynsha quqyqtyq aqparat, zańnamaǵa jáne sot aktilerine túsiniktemeler berilgen. Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti janyndaǵy Áıelder isteri jáne otbasylyq-demografııalyq saıasat jónindegi ulttyq komıssııanyń saıtynda da áıelder quqyǵyn qorǵaý máseleleri qamtylǵan.

«Tomırıs» aqparattyq-tanymdyq baǵdarlamasy aıasynda áıelder qozǵalysynyń belsendi ókilderine arnalǵan trenıng bastaldy. Baǵdarlama áıelder men qyzdardyń basqarý áleýetin jáne saıası mádenıetin damytýǵa baǵyttalǵan. Basty maqsatynyń biri – belsendi áıelderdi oqytý maqsatynda ár óńir úshin aımaqtyq sarapshylar pýlyn qurý. 2022 jyly 50 trener daıyndaldy. Byltyr da jumys jalǵasty. Sonymen qatar, elimizde otbasy jáne genderlik saıasat salasynda áleýmettanýlyq-analıtıkalyq zertteýler turaqty túrde júrgiziledi», – dedi Áıgerim Qusaıynqyzy.

Sarapshynyń aıtýynsha, «BUU-áıelder» uıymymen birlese otyryp, «Turaqty damý maqsattaryna qol jetkizýge jáne Qazaqstandaǵy teńdikke járdemdesý salasyndaǵy mindettemelerdi júzege asyrýǵa járdemdesý» taqyrybynda birlesken joba júzege asyryldy. 2022 jyly jobany iske asyrý barysynda genderlik taldaý júrgizý jáne basqa genderlik bıýdjetteý quraldaryn engizý boıynsha Qazaqstannyń 13 óńirinen qoǵamdyq keńesterdiń, úkimettik emes uıymdardyń jáne belsendilerdiń 42 ókiliniń (95% áıelder jáne 5% erler) áleýeti arttyryldy.

Qazaqstanda genderlik saıasattyń bóligi retinde 2030 jylǵa qaraı uzaq merzimdi mynadaı nátıjeler kútiledi:

1. Halyqtyń reprodýktıvti densaýlyqqa qatysty habary artady.
2. Balalardy tárbıeleý protsesine qatysatyn ákelerdiń úlesi artady.
3. Ómirlik qıyn jaǵdaıǵa tap bolǵan otbasylardy anyqtaý jáne olarǵa kómek kórsetý tıimdiligi artady.
4. Turmystyq zorlyq-zombylyqtyń qaıtalanatyn jaǵdaılary azaıady.
5. Kásipkerlik salasyndaǵy áıelderdiń qarjylaı saýaty artady.
6. Atqarýshy, ókildik jáne sot organdarynda, memlekettik, kvazımemlekettik jáne korporatıvtik sektorlarda sheshim qabyldaý protsesterine qatysatyn áıelderdiń úlesi ulǵaıady.
7. Halyqty otbasy jáne genderlik teńdik ınstıtýtyn nyǵaıtý sharalarymen qamtý ulǵaıady.

2030 jylǵa qaraı áıelderdiń ortasha jalaqysynyń erlerge qaraǵanda genderlik alshaqtyǵy – 21%

Sarapshymen elimizde genderlik teńdikke jetý úshin atqaryp jatqan sharalarǵa toqtaldy. Áli de sheshilmeı kele jatqan másele kóp. Onyń ishinde áıelderdiń jalaqysy áli de erlerdiń tabysynan tómen. Úkimet muny sheshý úshin belgili bir ındıkatorlardy dittep otyr.

«2030 jylǵa qaraı áıelderdiń ortasha jalaqysynyń erlerge qaraǵanda genderlik alshaqtyǵy 21% bolady, materıaldyq ıgilikterge (múlik, turǵyn úı, kólik, jeke kásipkerler) ıelik etetin áıelderdiń erlerge qatysty úlesi 10%-ǵa artady dep kútiledi. Sheshimder qabyldaý deńgeıinde atqarýshy, ókildi jáne sot organdaryndaǵy, memlekettik, kvazımemlekettik jáne korporatıvtik sektorlardaǵy áıelder úlesi 30%, beıbitshilik pen qaýipsizdikti qamtamasyz etýdegi áıelder úlesi 10% bolady», – dedi Áıgerim Qusaıynqyzy.

Memlekettik sharalardyń nátıjesin 2030 jylǵa qaraı kóremiz. Al, Qazaqstanda jazylmaǵan zańdylyq bar – áıelder bala tárbıesine de, úı sharýasyna da, qyzmetke de úlgerý kerek. Odan qaldy tórkini men qaıyn jurtynyń kóńilinen shyǵýǵa tyrysady. Demek, turmystaǵy jaýapkershiliktiń júktemesi joǵary. Alaıda jas býyndaǵy (20-35 jas) er azamattardyń kóbi bulardyń bári ortaq jaýapkershilik dep túsinedi. Máseleniń bári otbasynan shyǵatynyn eskersek, genderlik teńdik osylaı aqyryn-aqyryn ornaıdy degen úmit bar.