Qazaqstanda aýqattylar turmysy nashar jandarǵa qaraǵanda úsh ese kóp tamaq jeıdi
Aýqatty qazaqstandyqtar az qamtylǵan topqa jatatyn azamattarǵa qaraǵanda azyq-túlikti úsh ese kóp tutynady.
Ulttyq statıstıka bıýrosynyń byltyrǵy iriktep zertteý nátıjeleri boıynsha bir adamǵa shaqqandaǵy tutynýdyń jalpy kólemi 10%.
Az qamtylǵan azamattar tobynda toqsanyna 129 keli, aýqatty topqa jatatyn qazaqstandyqtar 377 keliden astam ónim tutynǵan.
Al elimiz boıynsha ortasha kórsetkish - toqsanyna bir adamǵa shaqqanda 221,5 keli.
Aıyrmashylyq tek azyq-túlik kóleminde ǵana emes, onyń qurylymy boıynsha da bar.
Ulttyq statıstıka mamandarynyń málimetinshe, baı-qýatty qazaqstandyqtar az qamtylǵan topqa jatatyn azamattarǵa qaraǵanda balyq jáne teńiz ónimderin 4,3 ese, etti 3,8 ese, jemis-jıdekti 4 ese kóp tutynady.
Aýqatty otbasynda bir adamǵa toqsanyna 37,7 keli et pen shujyq tutynylady (aıyna 12,5 keli nemese kúnine 400 g), al kedeılerde nebári 9,8 keli (aıyna 3,2 keli nemese kúnine 100 g).
Sondaı-aq, baı-qýatty otbasylar az qamtylǵandarmen salystyrǵanda sút ónimderi, kókónister, táttilerdi 3 ese, al kartop, jarma jáne nan 1,7 ese kóp tutynady.
Aıta ketetin jaıt, aýyldaǵy aýqattylar qalalyqtarǵa qaraǵanda tamaqty kóp tutynady.
Az qamtylǵan otbasylar boıynsha da jaǵdaı solaı. Eldi mekenderde kún kórý ońaıyraq.
Ótken jyldyń tórtinshi toqsanyndaǵy azyq-túlikti tutyný kólemin 2021 jylmen salystyrsaq, byltyr az qamtylǵan qazaqstandyqtar aıtarlyqtaı únemdegen.
Mysaly, ótken jyly sút ónimderin tutyný boıynsha joǵaryda halyq toby 16%-ǵa, et 8,1%, kókónis 8,9% jáne tátti jeýdi 6,7%-ǵa azaıtqan.
Sonymen qatar aýqatty qazaqstandyqtardyń máziri quramy da ózgergen. Atap aıtqanda, sútti tutynýdy 16%-ǵa, balyqty 14,4%, etti 6%, jarma men nan jeýdi 10,9%-ǵa tómendetken.
Osy oraıda nelikten aýqatty adamdar azyq-túlikti únemdedi degen suraq týyndaıdy. Bul suraqqa jaýap berý úshin statıstıka mamandarynyń eń baı halyqtyń 10% sanatyna kimdi jatqyzyp otyrǵanyn túsiný kerek.
Ulttyq statıstıka bıýrosy metodologııasyna sáıkes, halyq sany 19,7 mln bolsa, ár topta 1,9 mln adamnan keledi.
Aýqatty azamattar tobyna jatatyndar kirisiniń ortasha arıfmetıkalyq máni esepke alynady (nomınaldy jalaqy prıntsıpi boıynsha). Atalǵan sanatqa 142,2 myńnan 1,6 mln teńgege deıingi aralyqta tabysy bar adamdar kiredi.
Nátıjesinde tórtinshi toqsanda eń qamtylǵandardyń 10% tobyndaǵy halyqtyń ortasha tabysy bir adamǵa shaqqanda 201,6 myń teńgeni qurady.
Baı-qýatty topqa jatatyn azamattardyń kiris teńsizdigi olardyń azyq-túlik shyǵyndarynyń úlesin anyqtaǵan kezde de aıqyn kórinedi.
Osylaısha, aýqatty qazaqstadyqtardyń úshten bir bóliginiń tutyný shyǵyndarynyń 60% azyq-túlikke ketedi.
Az qamtylǵandar sanatyna jatatyndar otbasynyń ekonomıkalyq jaǵdaıy boıynsha anyqtalady.
Osy topqa jatatyndardyń jartysyna jýyǵy (43%) tutynýǵa jumsalatyn aqshanyń 60%-dan astamyna azyq-túlik alady.