Qazaqstanda áleýmettik kásipkerlerge qandaı qoldaý kórsetiledi
Áleýmettik kásipkerlik týraly arnaıy zań bar
QR Parlamenti Senatynyń tóraǵasy Máýlen Áshimbaev forýmnyń ashylýynda kórshiles elderden arnaıy kelgen depýtattarǵa alǵysyn bildirdi.
«Bul forým Ortalyq Azııanyń áleýmettik kásipkerleriniń jemisti yntymaqtastyǵy úshin turaqty alań bolady dep úmittenemiz. Parlament Senaty bul bastamaǵa qajetti qoldaý kórsetýge jáne óńirlik áleýmettik bastamalardy iske asyrýǵa járdemdesýge daıyn. Qazaqstanda áleýmettik kásipkerlikti damytý máselelerine kóp kóńil bólinedi. Áleýmettik kásipkerler memlekettik organdardyń mańyzdy áriptesteri bolyp otyr. Olar ekonomıkanyń damýyna jáne ózekti áleýmettik máselelerdi sheshýge eleýli úles qosýda. El Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń tapsyrmasymen 2021 jyly áleýmettik kásipkerlik týraly zań ázirlenip, qabyldandy. Onda áleýmettik salany memlekettik qoldaýdyń quqyqtyq negizderi men tetikteri aıqyndalǵan. Elimizdegi áleýmettik kásipkerler salyq jeńildikterine, jeńildetilgen nesıeleýge, ǵımaratty jalǵa alýǵa jáne basqa da qoldaý sharalaryna quqyly. Bıyl áleýmettik kodeksti qabyldaý kezinde biz osy mańyzdy baǵyttyń damý mindetterin de eskerdik», - dedi Senat tóraǵasy.
Senat spıkeri depýtattar múgedektigi bar adamdardy jumysqa ornalastyrý jáne olardyń múmkindikterin keńeıtý máselelerine erekshe nazar aýdarǵanyn atap ótti.
«Qazirgi ýaqytta Qazaqstanda áleýmettik kásipkerler tizilimine 200-den astam kásiporyn engizilgen jáne Qazaqstannyń kóptegen áleýmettik kásipkerleri búgingi quryltaıǵa keldi. Sondaı-aq elimizdegi áleýmettik kásipkerliktiń áleýeti áldeqaıda joǵary ekenine senimdimin. Árıne, bul úshin áli de kóp nárse isteý kerek, sonyń ishinde zańdardy jetildire túsý qajet», - deıdi M.Áshimbaev.
Áleýmettik kásipkerliktiń ekonomıka qubylysy retinde damı bastaǵanyna 50 jyl boldy. Ásirese AQSh, Ońtústik Koreıa, Ulybrıtanııa, Izraıl áleýmettik kásipkerlik salasynda kósh bastap tur. Bul áleýmettik máselelerdi jeńildetý arqyly halyqtyń ómir sapasyn jaqsartýǵa baǵyttalǵan.
Áleýmettik kásipkerlik sýbektisi bolýdyń 4 sanaty anyqtalǵan. Birinshisi – áleýmettik osal toptaǵy (múgedektigi bar jandar, múgedektigi bar balanyń ata-anasy, zeınetkerler, balalar úıiniń túlekteri, turǵylyqty jeri joqtar, abaqtydan shyqqandar, tolyq emes jáne kópbalaly otbasydan shyqqan áıelder, qandastar) halyqty jumyspen qamtý. Ekinshisi – halyqtyń áleýmettik osal toby óndiretin taýarlar men qyzmetter bolsa, úshinshisi – Múgedektigi bar jandardyń shekteýlerin alý úshin, halyqtyń áleýmettik osal toby úshin taýar óndirý nemese qyzmet kórsetý. Sońǵy, tórtinshi sanat – tutas qoǵamǵa paıdaly maqsattarǵa qol jetkizý úshin qyzmet etý.
Óńirlerde áleýmettik kásipkerlik baıaý damıdy
Áleýmettik ınnovatorlar qaýymdastyǵynyń prezıdenti Emın Áskerovtyń aıtýynsha, statıstıka boıynsha 260 áleýmettik kásipker tirkelgenimen, beıresmı derekterde olardyń sany 15 myńnan asady. Ortalyq Azııanyń basqa elderinde áleýmettik kásipkerlik týraly arnaıy zań joq.
«Bizdiń mindetimiz – óz tájirıbemizdi bólisý bolǵandyqtan, quryltaı uıymdastyryp otyrmyz. Áleýmettik kásipkerlerge tómen paıyzdyq mólsherlememen nesıe beriledi. Kelesi jyldan bastap Ulttyq ekonomıka mınıstrligi granttar bere bastaıdy. Zań boıynsha bizde ártúrli artyqshylyqtar bar, biraq olar jumys istemeıdi. Salyq jeńildikteri tek qoǵamdyq birlestikter men múgedekterge beriletin, qazir áleýmettik kásipkerler úshin de salyq boıynsha preferentsııalar pysyqtalýda. Ulttyq ekonomıka mınıstrligi kelesi jyly bárin iske qosady dep úmittenemiz. Zań jobasy aıasynda bizde 9 artyqshylyq bar. Preferentsııalar boıynsha Astana kósh bastap tur, kerisinshe Qyzylorda, Túrkistan oblysy, tipti ońtústik astana da artta qalyp otyr. Eń aldymen, munda jergilikti atqarýshy organdar óte úlken ról atqarady. Eger qoldaý men túsinistik bolmasa, áleýmettik kásipkerlik baǵyty óte nashar damıdy. Ókinishke qaraı, jergilikti atqarýshy organdar deńgeıinde kóptegen áleýmettik kásipkerler qoldaý sezinbeı otyr», - deıdi E.Áskerov.
Áleýmettik kásipkerlikke qandaı qoldaý kórsetiledi?
QR Ulttyq ekonomıka vıtse-mınıstri Baýyrjan Qudaıbergenovtiń aıtýynsha, Úkimet áleýmettik kásipkerlikke qajetti aýqymdy memlekettik qoldaý sharalaryn qabyldap jatyr. Áleýmettik kásipkerliktiń ekonomıkalyq belsendiligin qoldaý maqsatynda qarjylaı jáne basqa da qoldaý sharalary usynylýda.
«Áleýmettik kásipkerlik tizilimine engen kásipkerler jeńildetilgen nesıege ótinim bere alady. Munda ınvestıtsııalyq maqsattar úshin 1,5 mlrd teńgege deıin, aınalym qarajatyn toltyrý úshin 500 mln teńgege deıin 7 paıyzdyń stavkamen qarajat beriledi. Sondaı-aq áleýmettik kásipkerlerge 7 paıyzben mıkronesıe beriledi, munda ınvestıtsııalyq maqsattar úshin 20 mln teńgege deıin, aınalym qarajatyn toltyrý úshin 5 mln teńgege deıin alýǵa bolady», - dedi vıtse-mınıstr.
2021-2025 jyldarǵa arnalǵan kásipkerlikti damytý týraly ulttyq joba aıasynda 5 mln teńgege deıingi memlekettik grant berýde áleýmettik kásipkerlerge basymdyq beriledi. Odan bólek, qarajatsyz qoldaý sharalary sheńberinde áleýmettik kásipkerlik sýbektilerine kásipkerlik júrgizýde servıstik qoldaý kórsetiledi, aqparattyq-taldamalyq turǵyda qamtamasyz etilip, bıznesti tıimdi júrgizý boıynsha sabaq úıretiledi.
Osylaısha, Úkimet qysqa ýaqyt aralyǵynda áleýmettik qásipkerlerdi qoldaýdyń memlekettik sharalarynyń eń az jıyntyǵyn qalyptastyrdy. Obektıvti túrde áleýmettik kásipkerliktiń damýyna serpin berý úshin memlekettik qurylymdardyń kúsh-jigeri ǵana emes, azamattyq sektordyń belsendi qatysýy talap etiledi.
Sonymen birge, áleýmettik kásipkerliktiń damýyna járdem kórsetý úshin jańa bıznes ashýdyń qajeti joq.
«Qolda bar bıznes túrlerine járdem kórsetken jón. Óz óńirińizdegi áleýmettik bıznes ónimderin tańdap, áleýmettik jeli men dos-jarandar arasynda aqparattyq qoldaý kórsete alasyz. Volonter retinde áleýmettik kásipke óz salańyz boıynsha járdem usynyp, aqyl-keńes bere alasyz», - dep jazylǵan forým uıymdastyrýshylarynyń jadynamasynda.