Qazaqstanda 16 mln tonnaǵa jýyq astyq bastyryldy

<p>Búgingi tańda Qazaqstanda 16,6 mln gektar dándi daqyl jınaldy, bul - josparlanǵan alańnyń 97 paıyzy. Ortasha ónimdiligi 9,6 ts/ga bolǵan kezde 15,9 mln tonna astyq bastyryldy, dep habarlaıdy <a href="https://kaz.inform.kz/" target="_blank" rel="noopener">Kazinform</a>.</p>

Memleket basshysynyń aýyl sharýashylyǵy óndirýshilerine qajetti qoldaý kórsetý jónindegi tapsyrmasy sheńberinde Úkimet eginniń sapasyna teris áser etken qolaısyz aýa raıy jaǵdaılarynyń saldaryn barynsha azaıtý jóninde sharalar qabyldady.

Sondyqtan «Azyq-túlik korporatsııasy» UK» AQ forvardtyq satyp alý baǵdarlamasy aıasynda 2023 jylǵy ónimnen aýyl sharýashylyǵy ónimderin qabyldaýdy bastady.

Aıta keteıik, Aýyl sharýashylyǵy ónimderin qabyldaý Azyq-túlik korporatsııasy anyqtaǵan lıtsenzııalanǵan astyq qabyldaý kásiporyndaryna aldyn ala tólem somasyna júzege asady.

Kelesi satyp alý baǵalary belgilendi: 3 klasty qatty bıdaı QQS-pen eseptegende – 130 000 teńge; 3 klasty hi-pro bıdaı (27%-dan glıýten) QQS-pen eseptegende – 130 000 teńge; 3 klasty bıdaı (23%-dan glıýten) QQS-pen eseptegende – 120 000 teńge; 4 klasty bıdaı QQS-pen eseptegende – 105 000 teńge; 2 klasty arpa QQS-pen eseptegende – 65 000 teńge.

Forvardtyq satyp alý men taýarlyq nesıe boıynsha sharýalarǵa aıyppul tólemeı nemese 1,05 nemese 5% koeffıtsıenti boıynsha 3 klasty bıdaıdy 4 klastyǵa aýystyrý arqyly óz mindettemelerin aqshalaı qarajatpen oryndaýǵa múmkindik berildi.

Mindettemesin oryndaı almaǵan aýyl sharýashylyǵy taýaryn óndirýshilerge banktik syıaqylardy tek 3% kóleminde óteı otyryp, shartty oryndaý merzimin bir jylǵa uzartýǵa múmkindik beriledi.

Forvardtyq satyp alý sharttarynyń oryndalýy boıynsha qosymsha aqparatty Azyq-túlik korporatsııasynyń oblystyq ókildikterinen alýǵa bolady.

Kúnbaǵys, zyǵyr tuqymy, qaraqumyq jáne rapsty satyp alý baǵasy keıinirek belgili bolady.

Budan basqa, eginniń sapasyna áser etken qolaısyz aýa raıy jaǵdaılarynyń saldaryn barynsha azaıtý úshin Úkimet arzandatylǵan baǵamen 62,5 myń tonna kóleminde astyqty keptirý úshin dızel otynyn bólý jóninde sharalar qabyldady.

Óz kezeginde «Báıterek» holdınginiń qarjy ınstıtýttary taýar óndirýshilerge qatysty aıyppul sanktsııalaryn qoldanbaı kredıtterdi uzartýdy júrgizedi.

Jambyl oblysynyń fermerlerimen kezdesýde vıtse-mınıstr Ábilhaıyr Tamabek alty aýdanda – Baızaq, Jambyl, Qordaı, Merki, Talas, sondaı-aq T.Rysqulov atyndaǵy aýdanda sý tapshylyǵynan 392 aýyl sharýashylyǵy taýaryn óndirýshi zardap shekkenin eske saldy.

Qurǵaqshylyqqa baılanysty 9,2 myń ga alańda ónim jaramsyz bolyp qaldy.

TJ joıýǵa Úkimet rezervinen 3,7 mlrd teńge bólindi.

Qazan aıynda qurǵaqshylyqtan zardap shekken AÓK sýbektileri shyǵyndardy óteı bastady.

Búgingi tańda 232 aýyl sharýashylyǵy taýaryn óndirýshilerge 1 mlrd teńgeden astam qarjy tólendi.