Qazaqstanda 136 mlrd teńge tabys tapqan sheteldikter elderine 1 trln aýdarǵan
Otyrysqa Qarjylyq monıtorıng agenttigi tóraǵasynyń orynbasary Qaırat Bıjanov, qarjy vıtse-mınıstri Erjan Birjanov, Memlekettik kirister komıtetiniń tóraǵasy Jandos Dúısembıev, Ulttyq statıstıka bıýrosynyń basshysy Maqsat Turlybaev jáne t.b. qatysty.
Ekonomıkanyń kóleńkeli sektory eldiń damýyna teris áser etedi, shaǵyn jáne orta bıznestiń ósýine kedergi keltire otyryp, adal básekelestik deńgeıin tómendetedi, sondaı-aq memlekettik bıýdjetke túsetin túsimderdi azaıtady.
Qazaqstan jalpy ishki ónimdegi kóleńkeli ekonomıkanyń úlesin 15%-ǵa deıin tómendetýge baǵyttalyp otyr, bul EYDU-nyń damyǵan elderiniń deńgeıine sáıkes keledi. 2017 jyly bul kórsetkish 28,8% bolsa, 2023 jyly 17,5%-ǵa deıin tómendegen. Degenmen júrgizilgen aýdıt nátıjeleri osy baǵyttaǵy memleket saıasaty sharalarynyń tıimdiligin tejeıtin birqatar eleýli kemshilikter bar ekenin kórsetip otyr. Máselen, búginde kóleńkeli ekonomıkaǵa qarsy is-qımyl salasynda biryńǵaı saıasatty qalyptastyrýǵa jáne basqa vedomstvolardyń is-qımylyn úılestirýge jaýapty memlekettik organ joq. Bul fýnktsııalar bastapqyda Qarjylyq monıtorıng agenttigine bekitilgen, alaıda keıinnen olar QMA-nyń erejesinen alyp tastaldy. Nátıjesinde árbir memlekettik organ óz quzyreti sheginde sharalar qabyldaıdy, biraq fýnktsıonaldy naqty bóletin tutas júıe joq. Kóleńkeli ekonomıkaǵa qarsy kúres jónindegi keshendi josparlarda barlyq sala qamtylmaǵan jáne olarda formaldy sıpattaǵy is-sharalar kezdesedi.
– Memlekettik organdar úılesimdi jumys istemeıdi. Keshendi josparlar kóleńkeli ekonomıkany tómendetýge jetkilikti deńgeıde baǵyttalmaǵan. Іs-sharalar pysyqtalmaǵan, keıbireýleri is júzinde oryndalmaı baqylaýdan alynady. Olardyń kóleńkeli ekonomıkanyń tómendeýine tıgizetin áserine baǵalaý júrgizilmeıdi. Aýdıt elimizde jasyryn aınalym kólemi edáýir ekenin kórsetti, - dep atap ótti Joǵary aýdıtorlyq palatanyń tóraǵasy Álıhan Smaıylov otyrys barysynda.
Aýdıtorlarda baqylanbaıtyn ekonomıkany aıqyndaý ádistemelerine qatysty da suraqtar týyndady. Mysaly, qolma-qol aqshasyz aınalym koeffıtsıenti qoldanylady. Bul – jeke tulǵalardyń taýarlar men kórsetiletin qyzmetter úshin qolma-qol aqshasyz tólemderiniń JІÓ-ge qatynasy. Mundaı tólemderdiń úlesi jyl saıyn ósip keledi, bul kóleńkeli ekonomıka deńgeıin avtomatty túrde «tómendetedi». Sondyqtan bul koeffıtsıenttiń oryndylyǵy kúmán týdyrady.
Sondaı-aq esepteý sanattarynyń biri boıynsha turǵyn úıdi jalǵa alý salasyn da qamtıtyn «Jyljymaıtyn múlikpen jasalatyn operatsııalar» jáne «Óner, oıyn-saýyq jáne demalys» jikteýishteri esepke alynbaıdy. Al basqa sanatta shaǵyn saýda kásiporyndary jónindegi derekter tutas emes, irikteme ádis arqyly jınala bastady, bul baqylanbaıtyn ekonomıkany qamtýdyń tómendeýine ákeldi.
Júrgizilgen taldaý negizinde memlekettik aýdıt kóleńkeli aınalymǵa beıim turǵan táýekeli joǵary birqatar sala men baǵytty anyqtady. Mysaly, Memlekettik kirister komıtetiniń derekteri boıynsha Ortalyq Azııanyń úsh eliniń azamattary Qazaqstanda úsh jyl ishinde 136 mlrd teńge tabys tapqan. Alaıda Ulttyq Banktiń aqparaty boıynsha osy ýaqyt ishinde olar óz elderine jalpy 1 trln teńge aýdarǵan. ıAǵnı, «kóleńkeli» taýarlar nemese kórsetiletin qyzmetter bolý yqtımaldyǵy joǵary. Aýdıt nátıjeleri boıynsha: barlyǵy 74 mlrd teńge somasyna bıýdjettiń kiris bóligi boıynsha janama shyǵyndar; 18 rásimdik buzýshylyq; 23 júıeli kemshilik anyqtaldy.
Joǵary aýdıtorlyq palata barlyq problemalyq másele boıynsha qajetti usynymdar men tapsyrmalardy daıyndady. Olar anyqtalǵan kemshilikterdi joıýǵa jáne kóleńkeli ekonomıkaǵa qarsy is-qımyl salasynda alǵa qoıǵan maqsattarǵa qol jetkizýge yqpal etetin bolady.