«Qazaqstanda 1200 adam aǵza aýystyrýǵa muqtaj» - baspasózge sholý
***
Keshe «Astana Opera» teatrynda Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń tóraǵalyǵymen elordany odan ári damytý máseleleri jónindegi keńes bolyp ótti. Osy alqaly jıyn arqaý bolǵan maqala «Egemen Qazaqstan» gazetiniń senbilik sanynda «Astana ómir súrýge qolaıly qalaǵa aınalady» degen taqyryppen berilgen. Basylymnyń jazýynsha, qala basshysy I.Tasmaǵambetov jıynda elordanyń ekonomıkalyq damýy barysynda ınnovatsııalyq ındýstrııalandyrý baǵytyna erekshe basymdyq berilip otyrǵandyǵyn tilge tıek etken. Al «Astana EKSPO-2017» UK» AQ basqarma tóraǵasy Talǵat Ermegııaev maýsymda «Qazaqstan» ulttyq pavılony qurylysy bastalatyndyǵyn atap ótken. «Eki aıdan keıin halyqaralyq taqyryptyq korporatıvtik pavılondardyń qurylysy boıynsha jumystar bastalady. Tamyzda uıymdastyrýshy keńsesin, al qyrkúıekte turǵyn úı keshenderi qurylysyn qolǵa alamyz. Tolyqtaı alǵanda, aǵymdaǵy jyldyń jeltoqsanynda 25 gektardaǵy kórme aımaǵynyń nóldik tsıklin aıaqtaımyz», - dedi ol. Óz kezeginde Elbasy 120 memleket jáne kóptegen halyqaralyq uıymdardyń qatysýy josparlanyp otyrǵan EKSPO-2017 kórmesin oıdaǵydaı ótkizý Astana qalasynyń jáne jalpy elimizdiń aldynda turǵan eń mańyzdy mindetterdiń biri ekenin atap kórsetti. Astana qalasynyń jáne EKSPO-2017 búkilálemdik kórmesiniń tanymaldylyǵyn arttyrý qajettigine nazar aýdardy. «Egemen Qazaqstan» gazetiniń jazýynsha, keshe Astanadaǵy Táýelsizdik saraıynda eki kúnge sozylǵan HІІ Eýrazııalyq medıa-forýmnyń jumysy aıaqtaldy. Oǵan álemniń 40 elinen kelgen 6000-ǵa jýyq delegat qatysty. Forým jumysyn 300-den astam sheteldik jáne otandyq buqaralyq aqparat quraldarynyń ókilderi nasıhattady. «XII Eýrazııalyq medıa-forýmnyń qyzý pikirtalas pen jan-jaqty únqatysý alańynda talqylanǵan keleli máselelerdiń biri - eýrazııalyq ıntegratsııa tóńireginde órbidi. «Eýrazııalyq ıntegratsııa. Ekonomıkalyq «tóńkeris» bolýy múmkin be?» degen taqyrypta uıymdastyrylǵan plenarlyq sessııa otyrysynda oǵan qatysýshylar mine, osy máselege san túrli kózqarastar turǵysynan kelip, oı-pikir bildirýge, oǵan saraptama júrgizýge múmkindik aldy», - dep jazady basylym. Gazettiń jazýynsha, Ulybrıtanııadaǵy Jýrnalıstik zertteýler mektebiniń dırektory Shahıda Tólegenova teorııalyq turǵyda eýrazııalyq ekonomıkalyq ıntegratsııa ıdeıasyna oń kózqaraspen qaraıtynyn, alaıda, tájirıbe turǵysynan alǵanda ıntegratsııalyq úderisterdi nátıjeli júzege asyrý úshin tek myqty lıderler ǵana emes, myqty ınstıtýttar qajet ekenin atap ótti. Qazaqstannyń Álemdik ekonomıka jáne saıasat ınstıtýtynyń dırektory Sultan Ákimbekov ıntegratsııanyń áleýeti zor degendi alǵa tarta kelip, onyń nátıjeleri alda myqtap kórinetinin atap kórsetti. Sondaı-aq ol úsh eldiń ortaq naryǵy aıasynda júrgizilip jatqan úderister men sol úderister nátıjesindegi kórsetkishterge qatysty mysaldar keltirdi. *** Eýrazııa keńistigindegi iri ǵylymı-zertteý ortalyǵyna aınala bastaǵan Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetiniń damýyna osy oqý ornyn basqaryp otyrǵan azamattyń úlesi aıryqsha ekeni aqıqat. Jańashyl basshynyń basqarýdyń zamanaýı, ınnovatsııalyq tásilderin sheberlikpen qoldanýy nátıjesinde qyzý qarbalasqa, jarqyn jańalyqtarǵa toly bilim ordasynyń aty az ýaqytta álemge áıgili boldy. Ǵylymı jáne ınnovatsııalyq qyzmet bilim berýmen qatar joǵary oqý oryndaryndaǵy basty qyzmet túrine aınalmaq. Osyǵan oraı «Aıqyn» gazeti atalmysh oqý ornynyń rektory, QR UǴA korrespondent-múshesi, tarıh ǵylymdarynyń doktory, professor Erlan Sydyqovpen suhbattasyp, áńgime arqaýyn negizinen ǵylymı zertteýlerdiń jaı-kúıi men bilim ordasynyń jańashyldyǵy jaıynda órbitken. Basylymnyń barlyq saýalyna tuşymdy jaýap bergen ol: «Ýnıversıtette jańa zamanǵa laıyq bilim berý, ǵylymdy salalandyrý jáne Prezıdent kótergen Eýrazııa ıdeıasyn damytýda kóptegen ıgi is-sharalar atqaryldy. Al memleket basshysynyń: «Qazaqstan búgin Eýropa men Azııa arasyndaǵy kommýnıkatsııalar leginiń túıisken tusynda tur. Bizdiń mindet - osynaý biregeı geosaıası jaǵdaıymyzdy óz elimiz ben halyqaralyq qoǵamdastyqtyń múddesi úshin utymdy paıdalaný» degen pikiri de qoǵamymyzdy, onyń ishindegi bilim-ǵylym salasy qyzmetkerleri men stýdentterin jańa bastamalar men qadamdarǵa shaqyrady», - deıdi. Suhbat «Ýnıversıtettiń ustanymy - bıik, maqsaty - aıqyn» degen taqyryppen berilgen. «Almatyda Syzǵanov atyndaǵy ulttyq ǵylymı hırýrgııalyq ortalyǵynyń uıymdastyrýymen ótken Qazaqstan hırýrgtarynyń V kongresi hırýrgııa salasyndaǵy ınnovatsııalyq tehnologııalarǵa arnaldy»,- dep jazady «Aıqyn» gazeti senbilik sanyndaǵy «1200 adam aǵza aýystyrýǵa muqtaj» degen taqyryptaǵy maqalasynda. Basylymnyń jazýynsha, aıtýly sharanyń maqsaty - hırýrgııalyq otadan keıingi asqynýlar men ólim-jitimniń kórsetkishin azaıtý. Bıyl kongress formatyna ózgerister engen. Aldyńǵy jyldary alǵashqy úsh kún sheberlik synyptar ótip, qalǵan 2 kún teorııalyq suraqtar talqylanatyn. Bul joly qalalyq klınıkalarda Syzǵanovtyń mamandary sheberlik synyptaryn ótkizip, jalpy sany 22 ota jasaldy. Máselen, alǵashqy kúni Ortalyq klınıkalyq aýrýhanada jedel hırýrgııa máseleleri talqylandy. «Klınıkalyq aýrýhanany tańdaǵan sebebimiz, bul - jedel hırýrgııalyq qyzmet kórsetetin klınıka. Ekinshiden, shetelden keletin ınnovatsııalyq tehnologııalardy qalalyq klınıkalyq aýrýhanalarǵa engizý úshin №1 QKA-nyń pýlmonologııa bólimshesinde ókpege ota jasaldy. Qalalyq jedel járdem aýrýhanasynda adamnyń kúre tamyryna jáne mıkrohırýrgııalyq ota jasaldy. Odan bólek, qalalyq kardıologııalyq ortalyqta júrek-qan tamyrlary júıesine jabyq jáne ashyq ádispen ota jasaldy. Osylaısha, qalalyq klınkalyq aýrýhanalarda jalpy sany - 8, Syzǵanov atyndaǵy hırýrgııalyq ortalyqta 14 ota jasaldy», - deıdi A.Syzǵanov atyndaǵy UǴHO dırektorynyń orynbasary Sábıt Pazylov. *** «Reseılik polıtseıler balalarǵa zorlyq-zombylyq kórsetti dep aıyptalyp otyrǵan Qazaqstan azamatyn izdeýde», - dep jazady «Ekspress K» gazeti «Na tsepı» degen taqyryptaǵy maqalasynda. Onyń balalarynyń aıtýynsha, ákeleri olardy temir shynjyrǵa baılap qoıyp, sál aǵattyqtary úshin taıaqtyń astyna alyp otyrǵan. Al shesheleri bolsa, kúıeýiniń bala tárbıesindegi mundaı tásiline «túsinistikpen qaraǵan» kórinedi. Qazaqstandyq Sergeı Mıheev (aty-jóni ózgertilgen) Reseıge aqsha tabý úshin attanyp, Orlov oblysyna qarasty bir aýylǵa turaqtaǵan. Dál osy jerde mahabbatyna jolyqqan ol shańyraq kóterip, Svetlanadan 1 qyz ben 2 ul súıgen. Qyzyn janyndaı jaqsy kórgen ol bar ashý-yzasyn uldaryna úıip-tókken.