Qazaqstan jasandy ıntellektige daıyn ba

<p>ASTANA. KAZINFORM &ndash;&nbsp; Álem elderi arasynda júrgiziletin jasandy ıntellektige daıyndyq ındeksinde ótken jyly Qazaqstan 193 el arasynda 77-orynǵa ıe boldy (ındeksi 48,5). Bul 2022 jylmen salystyrǵanda 5 orynǵa shegergenin kórsetedi. Bul týraly Ulttyq ınvestorlar qaýymdastyǵy <a href="https://t.me/anianalytics/73" target="_blank" rel="noopener">taldaý jasapty.</a></p>

Jasandy ıntellektini engizý boıynsha kóshbasshylardyń alǵashqy bestiginde AQSh (ındeksi 85), Sıngapýr (82), Ulybrıtanııa (78,5), Fınlıandııa (77,3) jáne Kanada (77,0) ornalasqan. Reıtıngige sáıkes, Qazaqstannyń myqty tustary tsıfrlyq syıymdylyq (75,6), derekterdiń qoljetimdiligi (75) jáne derekterdiń kórnekiligi (72,6).

Kem tustaryna keler bolsaq, reıtıngte Qazaqstanda jasandy ıntellektini damytýdyń strategııalyq jospary áli joq ekeni kórsetilgen. Qazaqstan Úkimeti ony bir aı buryn ǵana ázirlep, jarııalaǵan edi. Shamasy, «paıym», ındıkatory boıynsha nóldik baǵa alýymyzdyń sebebi osy. Sondaı-aq, bizdiń álsiz tusymyzǵa «kemeldenýi» jáne tómen «ınnovatsııalyq áleýeti» kirip otyr.

McKinsey baǵalaýy boıynsha, jasandy ıntellekt tehnologııalary men tereńdetilgen taldaýdy paıdalansaq, Qazaqstannyń 2030 jylǵa qaraı JІÓ-i jyl saıyn 5-6% -ǵa ósedi. Sonymen qatar sarapshylar jasandy ıntellekt pen tereńdetilgen taldaýdy qoldanýda Qazaqstannyń jalpy qosylǵan qunyna (JQQ) áserin zerttegen.

Olardyń málimetine súıensek, óndirýshi jáne óndiristik salalarda jasandy ıntellektini engizýdiń jyldyq ekonomıkalyq paıdasy (2018 jylǵy baǵamen) $5-ten 7 mıllıardqa deıingi dıapazonda baǵalanady.

Qyzmet kórsetý salasynda bul kórsetkish 9 dollardan 13 mıllıard dollarǵa deıin jetýi múmkin. Bilim berý, densaýlyq saqtaý, memlekettik basqarý jáne qorǵanys salalarynda kórsetkish odan da tómen. Degenmen jylyna qosymsha 1-2 mıllıard dollar JQQ (2018 jylǵy baǵamen paıda) halyqtyń ómir súrý deńgeıin kóterýge aıtarlyqtaı kómek ekeni anyq.