Qazaqstan úshin AES salýdyń tıimdi jaǵy kóp - Andreı Begeneev

ASTANA. QazAqparat - QR Parlamenti Májilisiniń depýtaty, «Nur Otan» partııasy fraktsııasynyń múshesi Andreı Begeneev qorshaǵan ortany qorǵaý, beıbit maqsatta atom energııasyn paıdalaný týraly oılarymen bólisti.

- Siz Májilistiń Ekologııa máseleleri jáne tabıǵat paıdalaný komıtetiniń múshesi retinde qorshaǵan ortany qorǵaýǵa qatysty oılaryńyzben bólisseńiz?

- Memleket alǵa qaraı damyǵan saıyn órkenıet jetistikterine de ıe bolatyny sózsiz. Atom elektr stantsııasyn salý jóninde bir toqtamǵa keldik. Óıtkeni qandaı el bolsa da, ol qýatty elektr kózimen qamtylmasa, joǵary deńgeıde damı almaıdy. Bizde elektr energııasy qazir jetkilikti bolǵanmen, ekonomıkany damytýda óndiristerdi arttyrý úshin jańa kásiporyndar, zaýyttar iske qosylyp jatqan kezeńde jetispeıtini anyq. Sondyqtan eldiń búkil ekonomıkasynyń salmaǵyn jer qoınaýynyń baılyǵyna artyp qoıýǵa bolmaıdy. Árıne bizde qatty otynmen, gazben jumys isteıtin jylý elektr stantsııalary bar. Sonymen qatar olar belgili bir shyǵyndy qajet etedi. Endi búgingi tańda kún, sý jáne jel qýatyn paıdalanýǵa kóship jatyrmyz. Biraq olar jetkiliksiz.

Atom ener­gııasyn beıbit maqsatta ǵana paı­dalaný qajettigi jóninde bizdiń Elbasymyz únemi aıtyp júr. Qazaqstan Prezıdenti Nursultan Nazarbaev óziniń «Alyp aýqymdy álem jáne ıadrolyq qaýipsizdik» atty maqalasynda álemdegi tórtinshi ıadrolyq arsenaldan óz erkimen bas tartqan Qazaqstan qarýdy ta­rat­paý, qarýsyzdaný jáne atom ener­gııasyn beıbit maqsatta paı­dalaný másele­lerinde halyq­ara­lyq qoǵam­das­tyqqa senimdi áriptes bolyp otyrǵanyn jáne bola beretinin málimdegen bolatyn.

Osy jańa sessııada Májiliske Úkimetten «Atom energııasyn paıdalaný týraly» zań jobasy kelip tústi. Jańa redaktsııadaǵy kólemdi zań jobasy ıadrolyq, radıatsııalyq jáne elektr fızıkalyq qondyrǵylardy ornalastyrý, salý, paıdalaný jáne paıdalanýdan shyǵarý kezinde qaýipsizdiktiń qaǵıdattary men negizgi talaptaryn aıqyn belgileýge baǵyttalǵan. Zań jobasynyń negizgi mindeti - atom energııasyn paıdalaný kezinde qorshaǵan ortany qorǵaýdy qamtamasyz etý, halyqtyń densaýlyǵyn tıimdi qorǵaý, qaýipsizdik deńgeıin, ıadrolyq qarýdy taratpaý rejımin ustaý, atom energııasyn paıdalaný kezinde týyndaıtyn qatynastardy jetildirý.

Árıne, Qazaqstanda AES qurylysyn salýǵa qarsy bolǵandar bizdi onyń tehnogendik apaty men zardabynan saqtandyryp otyr. 1986 jylǵy 26 sáýirdegi Chernobyl AES-iniń, 2011 jylǵy 11 naýryzdaǵy Japonııanyń «Fýkýsıma» AES-iniń alapat jarylystary bárimizdi de tolǵandyratyny ras. Sol qaıǵyly oqıǵalardyń zardaby áli talaı jyldar boıy qorshaǵan ortaǵa áser etetin bolady.

Alaıda, álemdik tájirıbege súıensek, búkil Eýropa atom energııasynyń arqasynda ómir súrip otyr. Mysaly, Frantsııa, Chehııa memleketteri, sondaı-aq AQSh, Japonııa jáne basqa elder AES-ti paıdalanady. Mysaly, «Fýkýsıma» apaty jer silkinisi men tsýnamıdiń áserinen oryn aldy. Japonııa jer silkinisi jıi bolatyn araldaǵy el bolsa da, atom energııasynan bas tartyp otyrǵan joq.

Eshkim de týǵan Otanynda apat bolǵanyn qalamaıdy. Bizdiń memleketimiz úshin AES-ti salý kezinde jáne ony paıdalanýda ekologııalyq talaptardy saqtaý - eń basymdyq berilgen másele.

Eger bul máselege basty nazardy aýdara bilsek, qaýipsizdikti qamtamasyz etýde zamanaýı tehnologııalardy durys paıdalana alsaq, bári de sátti bolady. Eń bastysy, ekologııalyq qaýipsizdikke qarajatty aıap qalmaýymyz kerek. Qarjy kóp salynǵanmen, ol birneshe ese bolyp qaıtady. Óıtkeni biz úshin halyqtyń qaýipsizdigi, qolaıly ómir súrýi jáne óskeleń urpaqtyń bolashaqqa degen senimdiligi qymbat.

Qazaqstan úshin AES salýdyń tıimdi jaǵy da bar. Elimiz ýran qory boıynsha álemde ekinshi orynda. Atom energııasy jónindegi halyqaralyq agenttiginiń málimetine súıensek, barlyq zerttelgen ýrannyń álemdik qorynyń 19 paıyzy bizdiń eldiń jer baılyǵy qorynda jatyr. Biz eń qaýipsiz ári tıimdi energııa kózine ıe bolýdy maqsat tutyp otyrmyz.

- Saılaýshylarmen baılanysyńyz qalaı? Sizge qandaı máselelerdiń sheshimin tabý úshin yqpal etýińizdi suraıdy?

- Halyqty qashanda áleýmettik másele tolǵandyrady. Onyń ishinde adam múgedek bolsa, onyń jaǵdaıy tipten qıyn ǵoı. Bir depýtattyq saýalymda óndiriste júrip múgedek bolǵandardyń máselesin kótergen edim. «Nur Otan» partııasynan saılanǵan depýtattar úshin Qarmet MAQ-y «regressnıkteriniń», ıaǵnı eńbekte mertigýge ushyraǵan, kásiptik aýrýlarǵa tap bolǵan, Qarmetkombınattyń óndirisinde asyraýshylarynan aıyrylǵan adamdardyń quqyǵyn qorǵaý basymdyq berilgen másele bolyp tabylady. Múgedekterge negizinen kreslo-arbalar, protezdik-ortopedııalyq buıymdar, tıflotehnıkalyq jáne gıgıenalyq quraldar qajet. Mysaly, búginde 10 adam qoly men aıaǵyna protez jasaýdy asa qajetsinýde.

- Siz kelesi bir depýtattyq saýalyńyzda Jezqazǵan - Ulytaý - Túrkistan arasyn qosatyn avtokólik jolyn jáne temir jol jelisin salý jóninde bastama kóterdińiz. Elimizdiń ońtústigi men soltústigin tikeleı qosatyn bul jobany «Ulytaý» kólik dálizi dep atadyńyz.

- Iá. Erterekte qazaqtar osy dalanyń qaq ortasymen kóktemde soltústik jaqqa, kúzde keri qaraı ońtústikke kóship-qonyp júrgenin tarıhtan jaqsy bilemiz. Olar qazirgi poıyzdar baǵyty sııaqty nemese avtokólik joldaryndaı aınalyp júrmegen. Ortalyq Azııadan Túrkistan arqyly Saryarqaǵa, odan ári Sibirge baryp turǵan kerýen joldarynyń súrleýi áli saırap jatyr!

Jezqazǵan, Ulytaý óńiriniń tarıhı jáne tabıǵı sulý aımaqtarynda týrızm men demalys oryndaryn damytýǵa serpin beretin bolady. Keń dalada tarydaı shashyraǵan aýyldardyń «boıyna qan júgiredi», al turǵyndarǵa medıtsınalyq poıyz qyzmet kórsete bastaıdy. Bolashaqta tyǵyz ornalasqan óńirlerdiń turǵyndary osy aımaqqa qonys aýdaryp, kúre joldyń boıynda jańa eldimekenderdiń paıda bolatyny, áleýmettik ınfraqurylym jan-jaqty damıtyny aıtpasa da túsinikti.

Jańa dańǵyl jol Eýrazııa halyqtarynyń gýmanıtarlyq yntymaqtastyǵyn ulǵaıtady jáne búkil túrki dúnıesiniń san ǵasyrlyq mádenıeti men tarıhyn jan-jaqty asha túsedi. Sonymen birge, ejelgi joldyń jańǵyrýy ıslam álemi úshin kıeli Arystan bab, Qoja Ahmet ıAssaýı keseneleri ornalasqan Túrkistanǵa tikeleı jol ashady.

Bul bastama Elbasynyń jańa Joldaýyndaǵy kóliktik-logıstıkalyq ınfraqurylymdardy damytý jónindegi mindettermen sáıkes kelip otyr. Meniń depýtattyq saýalyma oń jaýap keldi, al ony iske asyrý ýaqyt úlesinde ekenin jazypty. Birinshi kezekte Jezqazǵan men Qyzylordanyń arasyndaǵy avtokólik joly qaıta jańartylady. Sodan keıin baryp temirjol salý jobasy qarastyrylmaqshy.

Sondaı-aq Qorshaǵan ortany qorǵaýǵa qatysty depýtattyq saýal joldap, jyl saıyn egiletin talshybyqtardyń qansha paıyzy ósip shyǵatyny jóninde málimet berýin suradym. Mınıstrlikten kelgen jaýapty oqyp, basymdy shaıqadym. Mysaly, «Jasyl el» baǵdarlamasy boıynsha qarajat shyǵystary kózdeldi. Jyl saıyn egilgen jas taldardyń tek 60 paıyzy ǵana ósip kete alady eken! Al jańadan egilgen jas taldardyń 40 paıyzy ólip qalady. Sonda qansha eńbek, qansha qarajat jelge ushyp jatqanyn esepteı berińiz!

Mine, Elbasy bastamasymen Astana tóńireginde úlken orman beldeýleri ósip kele jatyr. Al basqa óńirlerde orman qorynyń kóbeıip jatqanyn kórmeımiz. Onyń basty sebebi - jyl saıyn ekkenimizben, ósip jatqany mardymsyz bolyp turǵanynda.

- Raqmet áńgimeńizge.