Qazaqstan Úkimeti TMD elderin azyq-túlik baǵasynyń ósýine qarsy birge kúresýge shaqyrdy
Premer-Mınıstri Álıhan Smaıylovtyń tóraǵalyǵymen TMD Úkimet basshylary keńesiniń kezekti otyrysy ótti. Beınekonferentsııa baılanysy rejımindegi otyrysqa Ázerbaıjan Úkimetiniń basshysy Alı Asadov, Belarýs Úkimetiniń basshysy Roman Golovchenko, Qyrǵyzstan Úkimetiniń basshysy Aqylbek Japarov, Reseı Úkimetiniń basshysy Mıhaıl Mıshýstın, Tájikstan Úkimetiniń basshysy Kohır Rasýlzoda, Ózbekstan Úkimetiniń basshysy Abdýlla Arıpov, sondaı-aq Armenııa vıtse-premeri Mger Grıgorıan, Túrikmenstan Mınıstrler kabıneti tóraǵasynyń orynbasary Mýhammetgýly Mýhammedov jáne TMD atqarýshy komıtetiniń tóraǵasy Sergeı Lebedev qatysty.
Álıhan Smaıylov Qazaqstan Respýblıkasy úshin osy jyly Táýelsiz Memleketter Dostastyǵyna tóraǵalyq etý úlken qurmet ekenin atap ótti.
«Byltyr biz Uıymnyń 30 jyldyǵyn atap óttik. TMD qyzmetine oń baǵa berildi, Uıymnyń saıası dıalogty qoldaý, saýda-ekonomıkalyq jáne mádenı-gýmanıtarlyq ózara is-qımyldy keńeıtý boıynsha aımaqtyq alań retinde laıyqty bedelge ıe bolǵany aıtyldy. Búginde TMD elderimiz arasyndaǵy yntymaqtastyqty qoldaýda mańyzdy ról atqaryp keledi», - dedi QR Premer-Mınıstri.
Otyrys barysynda Úkimet basshylary TMD aıasyndaǵy ekonomıkalyq yntymaqtastyqtyń ózekti máseleleri boıynsha pikir almasty. Álıhan Smaıylov óz sózinde Qazaqstannyń tóraǵalyq etý aıasyndaǵy basym mindetteriniń biri ózara saýda kólemin ulǵaıtý jáne ony ártaraptandyrý ekenin atap ótti.
«Buǵan bizdiń múmkindikterimiz jetedi. Ótken jyly Qazaqstannyń TMD memleketterimen ózara saýda kólemi $32,8 mlrd qurady, bul 2020 jylmen salystyrǵanda 30,2%-ǵa artyq. Bıylǵy úsh aıdyń qorytyndysy boıynsha Qazaqstan men TMD elderi arasyndaǵy taýar aınalymy shamamen $7,5 mlrd qurady, bul ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 16,3%-ǵa artyq», - dedi Álıhan Smaıylov.
Ónerkásip kooperatsııasyn odan ári damytý týraly aıtqan QR Úkimetiniń basshysy TMD elderiniń básekeli artyqshylyqtaryn tolyq iske asyrý qajet ekenine nazar aýdardy.
«Biz ónerkásip kooperatsııasynyń mańyzdy baǵyttarynyń tizbesin aıqyndadyq. Jańa kooperatsııalyq baılanystardy qurý jáne qoldanystaǵylaryn damytý múmkindikteri qarastyrylyp jatyr. Atqarylyp jatqan jumys TMD-ǵa múshe memleketterdiń ekonomıkalarynyń turaqtylyǵyn arttyrýǵa jol ashady», - dedi QR Premer-Mınıstri.
Sonymen qatar Álıhan Smaıylov TMD-nyń 2030 jylǵa deıingi Ekonomıkalyq yntymaqtastyq strategııasynyń mindetteriniń biri shaǵyn jáne orta kásipkerlik sýbektileri arasynda iskerlik baılanystar ornatý men damytýǵa járdemdesý ekenin eske saldy. Osyǵan baılanysty, QR Úkimeti basshysynyń aıtýynsha, 1998 jyly qabyldanǵan TMD memleketterindegi shaǵyn kásipkerlikti qoldaý jáne damytý baǵdarlamasynyń erejelerin ózektendirý qajet.
Buǵan qosa QR Premer-Mınıstri álemdegi daǵdarys jaǵdaılary azyq-túlik naryǵyna teris áser etip otyrǵanyn atap ótti. Máselen, BUU FAO derekterine sáıkes álemdegi azyq-túlik baǵasynyń ındeksi byltyrǵy sáýirmen salystyrǵanda, bıyl sáýir aıynda 30%-ǵa joǵarylaǵan.
Azyq-túlik qaýipsizdigi problemalaryn sheshý úshin Álıhan Smaıylov kezeń-kezeńimen keshendi ekonomıkalyq uıymdastyrý sharalaryn iske asyrýǵa, atap aıtqanda: agrarlyq naryqtarda, onyń ishinde birlesken azyq-túlik teńgerimin ázirleý jáne júrgizý arqyly negizsiz memleketaralyq básekelestikti tómendetýge; aýyl sharýashylyǵynda ınvestıtsııalyq-ınnovatsııalyq jobalardy júzege asyrý úshin memleketaralyq birlestikterdi nemese birlesken kásiporyndardy qurýǵa; ótpeli taýar ótkizý júıesin damytýǵa shaqyrdy.
Sondaı-aq óz sózinde QR Premer-Mınıstri klımattyń ózgerýi jáne kıberqaýipsizdik qaýpi máselelerine toqtaldy.
«Qazirgi syn-tegeýrinder olardy eńserý jolynda úılestirilgen jáne birlesken sharalardy qabyldaýdyń mańyzdylyǵyn kórsetti. Bul oraıda Dostastyqtyń ekonomıkalyq jáne basqarý quraldarynyń áleýeti eń aýqymdy mindetterdi tabysty sheshýge múmkindik beretinin atap ótkim keledi», - dedi Álıhan Smaıylov.
Otyrys qorytyndysy boıynsha birqatar qujatqa, sonyń ishinde Bıologııalyq materıalmen almasý týraly kelisimge, 1995 jylǵy 3 qarashadaǵy TMD-ǵa qatysýshy memleketterdiń ortaq ǵylymı-tehnologııalyq keńistigin qurý týraly kelisimge ózgerister engizý týraly hattamaǵa, Júzim sharýashylyǵy men sharap jasaýdy odan ári damytý jónindegi TMD-ǵa qatysýshy memleketter yntymaqtastyǵynyń tujyrymdamasy jáne ony iske asyrý jónindegi negizgi is-sharalar jospary týraly, TMD-ǵa qatysýshy memleketterdiń aýyl sharýashylyǵy janýarlaryn molaıtý kezinde genetıkalyq materıaldyń bıologııalyq qaýipsizdigin qamtamasyz etý jónindegi 2026 jylǵa deıingi birlesken is-qımyl kesheni týraly, TMD-ǵa qatysýshy memleketterdiń aqparattyq qaýipsizdigin qamtamasyz etýdiń 2030 jylǵa deıingi kezeńge arnalǵan strategııasyn iske asyrý jónindegi birinshi kezektegi is-sharalar jospary týraly, «TMD jastar astanasy» halyqaralyq jobasy týraly, Perspektıvaly ǵylymı jobalardyń tizbesi týraly sheshimderge jáne t. b. qol qoıyldy.
Úkimet basshylary keńesiniń kelesi otyrysy 2022 jylǵy qarashada Nur-Sultan qalasynda ótedi.