Qazaqstan Týrıstik qaýymdastyǵy týragenttikterdiń biryńǵaı tizilimin qurdy
Esterińizge sala ketsek, bıylǵy jyldyń 30 qańtarynan bastap «Ruqsat berý júıesin jetildirý máseleleri boıynsha Qazaqstan Respýblıkasynyń birqatar zańnamalyq aktilerine ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» 461-IV zańyna engizilgen tolyqtyrýlar men ózgerister óz kúshine endi. Soǵan sáıkes, týragenttik qyzmetterge memlekettik lıtsenzııalaýdyń kúshi joıyldy.
Baspasóz máslıhatynda Qazaqstannyń Týrıstik qaýymdastyǵynyń (QTQ) dırektory Rashıda Shaıkenova: «Týragenttik qyzmetti memlekettik lıtsenzııalaýdyń kúshi joıylǵannan bastap osy týrızm salasynda qyzmet etetin kásiporyndar men kásipkerler ózderin naryqta týrónimderiniń bólshektep satýshylary retinde jumys isteý múmkindigi joǵaldy. Lıtsenzııa buǵan deıin tártiptendirýshi qyzmetti oryndap qana qoımaı, sondaı-aq, fırmanyń qyzmet kórsetýdiń belgili bir kásibı naryǵyna jatatynyn kýálandyratyn. Mundaı belginiń bolmaýy saldarynan týragent-kásiporyndy basqa salaǵa jatatyn kásiporynnan ajyratý múmkin bolmaıdy. Onyń nátıjesinde salalardyń shekarasy kómeskilenip, onyń ókilderine tutynýshylardyń senimi azaıatyn bolady. Mundaı máselelerden keıin týrızm naryǵy ári qaraı qalaı jumys jasamaq? Týrjoldamalar naryqta endi qalaı saýdalanbaq?», - dedi.
Onyń pikirinshe, endi naryqqa týragentterdi esepke alýǵa jáne olardyń ózin-ózi belgileýine arnalǵan jańa quraldar qajet. «Ony basqa elderdiń tájirıbesi de kórsetip otyr. Ol úshin bizdiń Týrıstik qaýymdastyq (QTQ) Qazaqstan Respýblıkasy týragentteriniń birińǵaı tizilimin quryp otyr. Jobanyń negizinde oǵan QR-nyń «Týrıstik qyzmet týraly» zańyna sáıkes týragenttik qyzmetti júzege asyryp otyrǵan kásiporyndar men jeke kásipkerlerdiń tiziminen quralǵan elektrondy málimetter bazasy kiretin bolady. Eriktilik negizde qurylǵan qazaqstandyq tizilim týragenttik naryqqa qatysýshylardyń edáýir sany týraly aqparatty bir ortaǵa biriktirmek. Tizilimge týroperatorlar, týrıster jáne barlyq múddeli taraptar erkin kire alatyn bolady», - dedi Rashıda Shaıkenova.
Onyń aıtýynsha, tizilimge qatysý eriktilik negizinde júzege asyrylady. «Týragenttik qyzmet kórsetý salasyna jatatyn kez kelgen kásipkerlik sýbektisi tizilimde tirkelip, tirkeý nómirin jáne tirkelý jóninde kýálik ala alady. Jańa tizilimniń paıda bolýy týroperatorlar úshin, ásirese tutynýshylar úshin asa mańyzdy. Birinshiden joba seriktesterdi tańdaý kezinde, al ekinshiler úshin týrdy satyp alýǵa bolatyn zańdy týrfırmalardy izdeý kezinde járdemdesedi», - dep atap ótti qaýymdastyq basshysy R. Shaıkenova.
Aldaǵy ýaqytta bul resýrs Qazaqstannyń kez kelgen qalasynda nemese aımaǵynda týrıstke qajetti baǵytta nemese demalý túrine mamandandyrylǵan, tekserilgen (tizilimge engizilgen) týragenttikti tabýǵa múmkindik bermek.
Baspasóz máslıhaty barysynda QR Týragentteriniń biryńǵaı tizilimi týrızm salasynyń ózin-ózi retteý boıynsha alǵashqy qadamy retinde memlekettik qurylymdardan qoldaý taýyp otyrǵandyǵy atalyp ótti. Onyń qurylýyn QR Indýstrııa jáne jańa tehnologııalar mınıstrligi, «Atameken» Odaǵy, Qazaqstan Respýblıkasynyń Kásipkerler forýmy maquldap otyr.