Qazaqstan tórtinshi munaı óńdeý zaýytynyń qurylysynan bas tartyp otyrǵan joq

Foto: None
ASTANA. QazAqparat - Qazaqstan tórtinshi munaı óńdeý zaýytynyń qurylysynan bas tartyp otyrǵan joq. Bul týraly búgin Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetindegi baspasóz máslıhatynda QR Energetıka mınıstri Vladımır Shkolnık málim etti.

«Bizge tórtinshi munaı óńdeý zaýyty qurylysy máselesin qarastyryp, ony salý tapsyrmasy berilgen bolatyn. Qazirgi kezde bul tapsyrma boıynsha arnaıy top jumys isteýde. Osy baǵytta tehnıkalyq-ekonomıkalyq negizdemege tehnıkalyq talaptar qarastyrylýda. 2017-den 2022 jyl aralyǵynda ındıkatorlar men eldiń ekonomıkalyq damýy boıynsha josparlardy eskere otyryp, jańǵyrtýdan ótken úsh munaı óńdeý zaýyttarynan shyǵarylǵan ónim ishki qajettilikti tolyqtaı qamtamasyz etedi», - dedi mınıstr.

Onyń sózine qaraǵanda, 2022 jyldan keıin Qazaqstanda jaǵarmaı tapshylyǵy taǵy da týyndaýy yqtımal. Sebebi, halyqty sany men ekonomıkanyń ósimi bolǵandyqtan, munaı ónimderin tutyný deńgeıi de arta túsedi.

«Sol kezge qaraı munaı óńdeý zaýyty salynyp bolýy tıis. Ol jańǵyrtýdan ótken úsh zaýytty tolyqtyryp, jaǵarmaıdyń qosymsha kólemin óndirýi qajet jáne benzınniń eksporttyn júzege asyrýǵa qaýqarly bolýy kerek. Bul turǵyda osy úderistiń ekonomıkasyn túsiný durys bolar edi, sebebi zaýyttyń qurylysy qymbatqa túsetin shara», - dedi V. Shkolnık.

Onyń aıtýynsha, qazirgi zamanǵy munaı óńdeý zaýytyn salýǵa 8-9 mlrd. dollar kóleminde qarjy jumsalady.

«Osy máseleni biz qarastyryp jatyrmyz jáne osyndaı zaýyt elimizde bolady», - dedi mınıstr.

Seıchas chıtaıýt