Qazaqstan táýelsizdigine 30 jyl: Túrkııada estelik moneta shyǵaryldy

Foto: None
YSTANBUL. QazAqparat - Ystanbulda Qazaqstan Táýelsizdiginiń 30 jyldyǵyna arnalǵan estelik monetanyń tusaýkeseri ótti. Bul týraly QazAqparat Elshilikke silteme jasap habarlaıdy.

Іs-sharaǵa Qazaqstannyń Túrkııadaǵy Elshisi Abzal Saparbekuly, Qazaqstannyń Ystanbuldaǵy Bas konsýly Álim Baıel, Túrkııa Teńge saraıynyń dırektory Abdýllah ıAsır Shahın, zııaly qaýym ókilderi men jýrnalıster qatysty.

Kúmisten soǵylǵan monetanyń dızaınyn Teńge saraıymen birlesip ázirlegendikterin aıtqan Bas konsýl Álim Baıel onda elimizdiń tereń tarıhy men Túrki áleminiń qara shańyraǵy retindegi rolin aıqyndaǵandyqtaryn aıtty.

Elshi Abzal Saparbekuly monetanyń baýyrlas Túrkııanyń qasterli Táýelsizdigimizdiń mereıli toıyna jasaǵan erekshe syıy retinde túrik eliniń Qazaqstanǵa degen ystyq yqylasynyń belgisi ekendigin málimdedi.

Óz kezeginde, Abdýllah ıAsır Shahın ózi basqaryp otyrǵan Túrkııa Respýblıkasy Teńge saraıynyń 1467 jyldan bastaý alatynyn aıta kele, Qazaqstan Táýelsizdiginiń 30 jyldyǵyna osyndaı tartý jasaýdyń ózderi úshin úlken qýanysh ekendigin jetkizdi.

Monetanyń bet jaǵynda Qazaqstannyń memlekettik týy men túrikshe «Qazaqstan táýelsizdiginiń 30 jyldyǵy» jazýy oryn alǵan. Syrt jaǵynyń ortasynda Qazaqstannyń kartasy beınelengen. Kartanyń ishinde latyn áripterimen qazaqsha «Qazaqstan» dep jazylǵan. Sondaı-aq, kartada qazaq jerindegi birqatar tarıhı memleketterdiń ataýlary túrikshe jazylǵan. Atap aıtqanda, olar: saqtar, ǵundar, Túrik qaǵandyǵy, Altyn Orda men Qazaq handyǵy. Reverstiń ústingi jaǵynda Orhon-Enıseı eskertkishterindegideı kóne túrki jazýymen «Túrik» dep jazylǵan. Astynǵy jaǵynda qoshqarmúıiz oıýy beınelengen.


31 gramm kúmisten quıylǵan jáne quny áldeqaıda joǵary monetanyń nomınaldy baǵasy 30 túrik lırasy. Á. Baıel ádette mundaı monetalardyń 20 lıralyq nomınalǵa ıe bolatynyn, alaıda túrik tarapynyń Táýelsizdiktiń 30 jyldyǵyna oraı Qazaqstan úshin bul erejeni ózgertkendigin aıtty.

Estelik moneta Túrkııa Teńge saraıynyń resmı saıtynda satylymǵa shyǵady. A. Saparbekuly men Á. Baıel shekteýli sanmen shyqqan monetanyń otandyq, túrik jáne álemdik kollektsıonerlerdiń úlken qyzyǵýshylyǵyna ıe bolatynyna degen senimderin bildirdi.


Seıchas chıtaıýt