Qazaqstan sý tasqynynan qandaı sabaq aldy
«Eń aldymen jańa sý qoımalaryn salý kerek. Qolda bar sý qoımalaryn rekonstrýktsııadan ótkizý kerek. Qazirgi tańda tasqyn sýdy jınap, búkil sý qoımalary toldy. Qazirgi sý Kaspıı teńizine 1,7 mlrd tekshe metr sý keldi, Balqash kóline de 2,5 mlrd tekshe metr sý keldi. Buryn sý barmaǵan shóldi jerlerge deıin sý jetti. Qyzylorda oblysyna Sarysý ózeni men Qaraǵandy oblysynan sý keldi. Bul sýdyń jınalýyna baılanysty oń ózgeris», - dedi mınıstrlik ókili 10 respýblıkalyq arnada ótip jatqan telemarafonda.
Máselen, qazir Astana sý qoımasynyń 400 mln kýbtan astam sýy bar. Byltyr jetpegen sýdy Sátpaev kanaly arqyly Ertisten tartylǵan edi. Osylaısha bıyl 2 mlrd teńge qarajat únemdelip otyr.
Spıkerdiń aıtýynsha, 2030 jylǵa deıin Aqmola, Aqtóbe, BQO, Qyzylorda, Túrkistan, Jambyl, Qaraǵandy, Abaı, Almaty, Shyǵys qazaqstan oblystarynda 20 jańa sý qoımasy salynady.
Oǵan qosa, 15 sý qoımasy kúrdeli jóndeýden ótedi.
«Sonyń nátıjesinde 200 myńnan astam halqy bar 134 eldi mekendi sý basý qaýpi azaıady», - dep túsindirdi B. Beknııaz.