Qazaqstan shetelde oqıtyn stýdentterdiń sany boıynsha álemde 9-orynda tur

<p>ASTANA. KAZINFORM &ndash; ıÝNESKO statıstıkalyq ınstıtýtynyń jańartylǵan derekteri boıynsha Qazaqstan shetelde oqıtyndar sany boıynsha álemde 9-orynǵa ıe boldy (91,2 myń stýdent). Bul týraly Ulttyq <a href="https://t.me/anianalytics/81" target="_blank" rel="noopener">ınvestorlar qaýymdastyǵy</a> taldaý jasapty.</p>

Álemdegi eń tyǵyz qonystanǵan eki el, Qytaı men Úndistanda shetelde oqıtyn stýdentter kóp bolyp shyqty. Máselen, shetelde mıllıonnan astam (1,021 myń) qytaı stýdentteri oqıdy, al úndi stýdentteriniń sany osy kórsetkishtiń jartysyna jýyǵyn (508,2 myń) qurady. Odan ári Vetnam (137 myń), Germanııa (126,4 myń) jáne Ózbekstan (109,9 myń) ornalasqan.

Alaıda, eger shetelde oqıtyn stýdentterdiń tıisti kezeńdegi halyqqa ara qatynasyn eseptesek, onda Qazaqstan 0,48% úlesi bar elder arasynda 1-shi oryndy alady.

Odan keıin Sırııa (0,46%) jáne Ózbekstan (0,31%) jaıǵasqan. Shetelde oqıtyn stýdentter sany boıynsha salystyrmaly túrde joǵary kórsetkishterge ıe Qytaı men Úndistan, sonymen birge stýdentterdiń halyq sanyna qatynasy boıynsha kórsetkishteri tómen (Qytaı 0,07%, Úndistan 0,04%).

Stýdentter oqýdy tańdaǵan elderge kelsek, bul AQSh (833 myń), odan keıin Ulybrıtanııa (601 myńǵa jýyq), Avstralııa (378 myńǵa jýyq), Germanııa (376 myńnan astam) jáne Kanada (318 myńǵa jýyq).

Eske sala keteıik, bıyl Qazaqstanda 186 myń túlek 11 synypty bitirdi. Olardyń ishinde 7 420 oqýshy (túlekterdiń 4%) «Altyn belgige» ıe boldy, al 13 727 oqýshy (túlekterdiń 7%) jalpy orta bilim týraly úzdik attestat aldy.