Qazaqstan Parlamenti is ústinde qalyptasyp, kemeldendi, syndarly tájirıbe jınaqtady- Májilis depýtaty J. Súleımenov

ASTANA. 1 aqpan. QazAqparat - Elimizdiń qos Palataly Parlamentiniń jumys isteı bastaǵanyna 15 jyl toldy. Osy aıtýly oqıǵaǵa oraı Qazaqstan Respýblıkasy Parlamenti Májilisiniń depýtaty Jarasbaı Súleımenov elimizdiń joǵary zań shyǵarýshy ókiletti organynyń qyzmetine qatysty óz oılarymen bólisti.

-Jarasbaı Qabdollauly, kez kelgen eldiń oıdaǵydaı damýy bılik tarmaqtary qyzmetiniń úılesimdiligine baılanysty ǵoı, osy turǵydan alǵanda Parlamenttiń jumysyn qalaı baǵalaýǵa bolady?

-Bul suraǵyńyzǵa bir aýyz sózben jaýap berý qıyn. Óte aýqymdy suraq. Jalpy, depýtattar korpýsynyń qyzmetine baǵany halyq pen Elbasy beredi. Degenmen, kez kelgen máselege árkimniń óziniń jeke pikiri bolatyny belgili ǵoı. Osy turǵydan alǵanda, táýelsizdigine qol jetkizgen elimiz tarıhı qysqa merzimde ǵasyrǵa para-par joldan ótip, uly dalanyń tósinde jańa memleket quryp, onyń tıimdi basqarý qurylymdaryn qalyptastyrýǵa qol jetkizdi. Munyń ózi ómirimizdiń barlyq salalaryn jedeldete jańǵyrtýǵa, eldigimizdi nyǵaıtyp, bolashaqqa nyq qadam jasaýymyzǵa jol ashty desek, osyndaı órkendi ózgeristerge Qazaqstan Respýblıkasynyń joǵarǵy zań shyǵarýshy organy - Parlamenttiń de óz úlesin qosyp kele jatqany anyq. Jańarý men damýdyń jańa strategııasyn júzege asyryp jatqan elimizdiń basqarý júıesiniń aldynda turǵan qazirgi kezeńdegi basty másele - qoǵamdy keshendi túrde jańartý-jańǵyrtý. Al bul mindetterdiń oıdaǵydaı sheshilýin Parlamenttiń san-salaly qyzmetinsiz kózge elestetý múmkin emes. Ómir elimizdiń damýy Parlamenttiń zań shyǵarý qyzmetine baılanysty ekenine, elimizdiń demokratııalyq-saıası jańarý úderisi aıasyndaǵy san qyrly kúrdeli problemalardy zańnamalyq turǵydan retteýde Parlamenttiń zań shyǵarýshylyq róli men salmaǵy arta beretinine kóz jetkizip otyr.

Óz bo­ıy­­na álemdik já­­­­ne otandyq tá­­­­jirıbe­niń jaq­­­­­sy úl­gilerin jınaqtap, olar­­­dy qa­zirgi saıa­­sat­taǵy, eko­­­­­­no­mıkadaǵy jáne áleý­met­tik sala­lardaǵy jaǵdaı­larǵa beıimdep otyrǵan Parlamenttiń jemisti qyzmeti týraly Elbasymyz N.Á.Nazarbaev2010 jylǵy 1 qyrkúıekte Májilis pen Senattyń birlesken otyrysynda: «Mine, bul máselelerde Parlament kásibı sheberligin tanytyp, úlken iske zor úlesin qosty. Bul oraıda, Parlament joǵary zań shyǵarýshy organ retinde elimizdiń ósip-órkendeýi jolynda pármendi jumys jasaýda. Myzǵymas memlekettigimizdiń Bas baǵdaryna aınalǵan Ata Zań aıasynda kóptegen zańdar qabyldanýda. Osy saılanymnyń depýtattary úsh sessııanyń ishinde 340-tan asa zań qabyldaǵany - munyń jarqyn aıǵaǵy bolyp tabylady. Bul zańdardyń basym kópshiligi qoǵamnyń saıası jáne áleýmettik-ekonomıkalyq deńgeıin kóterýge arnalǵan», - dep depýtattarǵa rızashylyǵyn bildirgen bolatyn.

-Álemdi biraz dúrliktirgen daǵdarystyń Sizderdiń jumystaryńyzǵa áseri boldy ma?

- Álemdik daǵdarysqa baılanysty halyq qalaýlylaryna qaýyrt jumys isteýge týra keldi. Ásirese, sońǵy sessııanyń júgi aýyr boldy. Kóp sharalar qolǵa alyndy. Qarjylyq jáne ekonomıkalyq qatynastar, bıýdjet jáne tarıf saıasaty, salyq salý salasy týraly normalar jetildirildi. Energııa únemdeý jáne sý resýrstaryn utymdy paıdalanýdy yntalandyrý úshin zańnamalyq negiz quryldy. Jańa zańnamanyń úlken blogy azamattardyń jekelegen sanatyn qoldaýǵa jáne turǵyndardy kepildi kólemdegi tegin medıtsınalyq kómekpen qamtamasyz etýge baǵyttaldy.

Úshinshi sessııanyń qorytyndylary zań shy­ǵarýshylyq jumystyń sapasy arta tús­ke­nin kórsetti. Osy kezeńde barlyǵy 148 zań qabyldan­dy. Elimizdiń quqyqtyq bazasy quqyq qor­ǵaý organdaryn reformalaýǵa, qylmyspen jáne sybaılas jemqorlyqpen kúresti kúsheı­týge baǵyttalǵan zańdarmen nyǵaıtyldy. Sondaı-aq, Qazaqstan qol qoıǵan 35-ten astam halyqaralyq qujattar ratıfıka­tsııa­landy. Ótken jyldyń erekshe bir jańalyǵy - Qazaqstan Belarýs jáne Reseı memleketterimen birge Keden odaǵyna múshe bolyp kirdi. Osy mańyzdy oqıǵaǵa baılanysty Parlament qysqa merzim ishinde 35-ten astam kelisimdi zańdyq turǵydan bekitip, Keden odaǵy aıasynda Birtutas ekonomıkalyq keńistik qurý úshin quqyqtyq baza jasady.

Syn saǵatta osylaı «bir jaǵadan bas, bir jeńnen qol shyǵara» qımyldaýdyń, Qazaqstannyń ındýstrııa­lyq-ınnovatsııalyq damýynyń 2010-2014 jyldarǵa arnalǵan memlekettik baǵdarla­ma­syn qolǵa alýdyń, kásipkerlik sektordy saýyqtyrý jáne bıznes bastamalaryn qoldaý, agroóner­kásip salasyn qarjymen qamtamasyz etý sharalaryn júzege asyrýdyń nátıjesinde el ekonomıkasy qarqyndy damyp, daǵdarystan keıingi kezeńge batyl qadam jasadyq, halyqtyń ál-aýqaty jaqsardy desek artyq aıtqandyq bolmas.

Mine, osy aıtylǵandardyń ózi-aq jańarǵan álemdegi jańa Qazaqstandy odan ári keshendi damytý jónindegi asa kúrdeli mindetterdiń nátıjesi men sapasy, saıyp kelgende, memlekettik basqarý ınstıtýttary, olardyń ishinde Parlamenttiń qyzmetine tikeleı baılanysty ekendigin, elimizdiń joǵary zań shyǵarýshy organynyń ýaqyt alǵa tartqan qıynshylyqtardyń bárin halqymen birge bólisip kele jatqandyǵyn dáleldeıdi dep oılaımyn.

-Keıbir zertteýshiler qazaq qoǵamynyń tarıhy qanshalyqty tereń bolsa, zań shyǵarýshylyq qyzmeti sonshalyqty astasyp jatyr degendi aıtady. Siz qalaı oılaısyz?

-Shynynda da ǵasyrlar boıy dala demokratııasy men erkindik seziminiń qundylyq belgilerin saqtap kelgen qazaq eliniń zań shyǵarýshylyq qyzmetiniń tamyry tereńde jatyr. Belgili zańger, akdemık S.Zımanov kóshpeli órkenıet jaǵdaıynda joǵary baǵalanǵan bıler soty, halyq bıligi týraly aıtyp ta, jazyp ta júr ǵoı. Demek, búgingi Parlament óz bastaýyn «Qasym hannyń qasqa joly», «Esimhannyń eski joly», «Jeti Jarǵy» sııaqty kóne zańdardan alady dep nyq senimmen aıtýǵa bolady.

Qazaqstandy prezıdenttik respýblıka dep jarııalaǵan 1995 jylǵy Konstıtýtsııa, sondaı-aq «Qazaqstan Respýblıkasynyń Parlamenti jáne onyń depýtattarynyń mártebesi týraly» Konstıtýtsııalyq zańdar qabyldap, Parlamenttiń zań shyǵarý fýnktsııasyn júzege asyratyn Respýblıkanyń joǵary ókildi organy bolyp tabylatynyn bekittirip berdi. Sóıtip, bizdiń elimizde turaqty negizde jumys isteıtin eki Palatadan: Senattan jáne Májilisten turatyn Parlament ómirge keldi.

Osy mysaldar arqyly qazaqstan­dyq parlamen­ta­rızm­niń qa­lyp­tasý joly kúr­­deli bolǵanyna, parlamentarızm talabyna, tabıǵatyna saı kelmeıtin qoǵamdyq sana men saıası praktıkadaǵy ústirt kózqarastar men pikirlerdi eńserýdiń ońaıǵa túspegenine, Qazaqstan Parlamenti qoǵamdaǵy reforma­lardy tabysty júzege asyrýǵa qabiletti saıası-demokratııalyq ınstıtýtqa tek táýelsizdik jyldary ǵana aınalǵanyna kóz jetkizýge bolady dep oılaımyn.

- Májilistiń qazirgi quramy jáne áriptesterińiz týraly aıtyp ótseńiz?

- Alǵashynda Májilis alpys jeti depýtattan saılanǵan. Keıin 1998 jylǵy konstıtýtsııalyq ózgeristerge oraı olardyń qataryna taǵy on depýtat qosyldy. Al 2007 jylǵy mamyrda jańartylǵan Konstıtýtsııaǵa sáıkes 107 parlamentshiden turatyn boldy. Olardyń toqsan segizi saıası partııalardan partııalyq tizimder boıynsha jalpyǵa birdeı, teń jáne tóte saılaý quqyǵy negizinde jasyryn daýys berý arqyly saılandy. Al toǵyz depýtat Qazaqstan halqy Assambleıasynyń ókilderi bolyp tabylady.

Jańadan saılanǵan Májilis saıası júıeniń quramdas bóligi retinde ózi de jańarýǵa túsip, búkil qyzmetin, ásirese, negizgi fýnktsııasy - zań shyǵarý isin qoǵamdyq qatynastardyń qazirgi zamanǵy kúrdeli, óskeleń talaptarymen úılestire bildi.

Májilistiń sońǵy saılaýynda 39 depýtat óz mandattaryn saqtap qalsa, 43 adam memlekettik basqarý organdarynan, 8 adam bıznes qurylymdarynan, 8 depýtat bilim, ǵylym jáne mádenıet salasynan keldi. Al mamandyqtaryna kelsek, sharýashylyqtyń barlyq salalary qamtylǵan deýge bolady: depýtattardyń arasynda ınjenerler de, zańgerler de, ekonomıster de, dárigerler, mádenıet jáne óner qaıratkerleri de bar. On bir Májilis depýtaty ǵylym doktory bolsa, on halyq qalaýlysy ǵylym kandıdaty.

Májilis depýtattarynyń arasynda esimderi elimizge jaqsy tanymal tulǵalar az emes. Máselen: Sát Toqpaqbaev, Jánibek Káribjanov, Saǵynbek Tursynov, Altaı Tileýberdın, Serik Temirbolatov, Irak Elekeev, Ramazan Sárpekov, Kenjeǵalı Saǵadıev, Tıto Syzdyqov, Toqtarbaı Qadambaev, Erlan Nyǵmatýlın, Gúlmıra Isimbaeva, Ýálıhan Qońyrbaev, Natalıa Gellert, Qylyshbaı Bısenov, Seıitsultan Áıimbetov, Bekbolat Tleýhan, Nurlan Ónerbaı, Aldan Smaıyl jáne osylaı tizilip kete beredi. Osyndaı ózderine júktelgen mindet jaýapkershiligin tereń sezinip, soǵan saı is-qımyl tanytyp júrgen abzal jandar az emes. Desek te «Basqa balalarym - bir tóbe, Ertóstigim - bir tóbe» degendeı, Májilis tóraǵasy Oral Baıǵonysuly Muhamedjanovtyń orny bólek. Halqymyz «Jaqsynyń jaqsylyǵyn aıt, nury tasysyn» demeı me, Májilistegi ahýaldyń qalypty bolýyna, parlamentshilerdiń etek-jeńdi jınap shıraq jumys isteýine onyń qosyp otyrǵan úlesi tipti súbeli. Áriptesterim sııaqty men de ol kisiniń sabyrlylyǵyna, kishipeıildiligine, mádenıettiligine tánti ekenimdi qaıda bolmasyn, aıtyp júremin. Birde kútpegen jerden kezdese ketken «Jas qazaqtyń» Astanadaǵy tilshisi Tólen Tileýbaı «Tóraǵa týraly ne oılaısyz?» dep jan alqymnan alǵandaı bolǵany bar. Ne oılaımyn, ózime unaıtyn qasıetterin jipke tize bastadym. 2008 jyly 11 qarashada «Egemen Qazaqstannan» belgili qalamger Tólen Ábdikovtiń ol kisi týraly «Laýazym ıeleriniń ishinde meniń ózim biletin, elge jany ashıtyn, óziniń boıyndaǵy áý basta Qudaı bergen tazalyǵyn, kishipeıil­digin, kisiligin saqtap qalǵan, mansapqa esir­meıtin, ózgermeıtin azamattardyń biri- búginde el taǵdyryna qatysty ózekti máselelerdi sheshýge tikeleı aralasyp júrgen memleket qaıratkeri, Parla­ment Májilisiniń Tóraǵasy Oral Muhamed­janov» degen sózderin oqyǵanda ózimniń qatelespegenimdi túsindim.

- Jarasbaı Qabdollauly, Siz Májilistiń Áleýmettik-mádenı damý komıtetiniń múshesiz ǵoı, osy deńgeıde atqarylyp jatqan jumystar týraly ne aıtar edińiz?

- Parlament pármeniniń artýyna, onyń jumysynyń tıimdi uıymdastyrylýyna Dınar Nóketaeva basqaratyn bizdiń komıtettiń qosyp otyrǵan úlesi de az emes.Bizdiń komıtetimiz tórtinshi sessııa bastalǵannan beri 14 zań jobasyn óz qaraýyna alsa,«Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine otbasy úlgisindegi balalar aýyly jáne jasóspirimder úıleri máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly», «Ǵylym týraly», «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine ǵylym máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly», «Nazarbaev Ýnıversıtetiniń mártebesi týraly», «Nazarbaev Zııatkerlik mektepteri» jáne «Nazarbaev Qory» týraly», «Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy zeınetaqymen qamsyzdandyrý týraly» Qazaqstan Respýblıkasynyń zańyna ózgerister engizý týraly» zań jobalary Májilistiń jalpy otyrysynda maquldanyp, Senatqa tapsyryldy.

Depýtattar Elbasynyń tapsyrmasyna sáıkes kóshi-qon salasyndaǵy zańnamalyq bazany odan ári jetildirýdi, ishki jáne syrtqy kóshi-qon aǵyndaryn memlekettik retteýdi kózdeıtin, elimizdiń ulttyq sáıkestigi men qaýipsizdigin saqtaý jáne damytý sheńberinde zańsyz kóshi-qondy barynsha qysqartý jáne selektıvtik kóshi-qondy qalyptastyrý jolymen kóshi-qon protsesteriniń keleńsiz saldaryn azaıtýǵa baǵyttalǵan «Halyqtyń kóshi-qony týraly» zań jobasy da belsendilikpen talqylaýda. Bul zań jobasynda etnıkalyq qazaqtar men olardyń otbasy múshelerin, sondaı-aq elimizdiń ákonomıkalyq turǵydan perspektıvasy joq jáne ekologııalyq qolaısyz aýmaqtarynda turatyn Qazaqstan azamattaryn áleýmettik qoldaýdyń qosymsha sharalary da molynan qarastyrylyp otyr.

-Depýtattar Májilistiń jalpy otyrysynyń basynda ózderiniń saýaldaryn jarııa etip jatady. Siz de saýaldy jıi jasaısyz. Kelip jatqan jaýaptarǵa kóńilińiz tola ma?

- Ústimizdegi sessııanyń alǵashqy úsh aıynda ǵana biz túrli memlekettik qurylymdardyń basshylaryna 237 saýal men úndeý joldadyq. Taratyp aıtsaq, Qazaqstan Respýblıkasynyń Memlekettik hatshysyna 3, Premer-Mınıstrge 144, mınıstrlerge 53, Bas prokýrorǵa 20, Ulttyq qaýipsizdik komıtetiniń tóraǵasyna 4 saýal joldandy. Kóterilgen máselelerdiń basym bóligi Memleket basshysynyń tórtinshi saılanǵan Qazaqstan Respýblıkasy Parlamentiniń ІV sessııasynyń ashylýynda depýtattardyń aldyna qoıǵan jáne jyl saıynǵy halyqqa Joldaýynan týyndaıtyn mindetterdi sheshýge baǵyttalǵan. Árıne, ýaqytynda jaýap keledi. Sonyń bári kóńilimizden shyǵyp jatyr deı almaımyn. Qalaı bolǵanda da, depýtattyq saýaldyń belgili bir deńgeıde istiń jaıyna oń yqpal etetini, qozǵaý salatyny sózsiz. Demek, eńbegimiz dalaǵa ketip jatqan joq.

-Saılaýshylar arasynda qanshalyqty jıi bolasyzdar?

-Parlamenttiń reglamentine sáıkes depýtattar toqsan saıyn aımaqtarǵa shyǵyp, saılaýshylarmen kezdesip turady. Ondaǵy basty maqsat - halyqty joǵary ókiletti organ, Úkimet tyndyryp jatqan isterden habardar etý. Osy kezdesýlerdiń barysynda halyqtyń talap-tilekterine de aıryqsha kóńil bólemiz. Sondaı-aq olar kótergen máselelerdi tıisti oryndarǵa jetkizýdi basty mindetimiz dep bilemiz. Máselen, ótken jyldyń qarasha aıynda Pavlodar oblysyna barǵan saparymda on bes shaqty eldi mekende bolyp, 30 kezdesý ótkizdim, «Nur Otan» Halyqtyq demokratııalyq partııasynyń oblystyq fılıalynda 12 saılaýshyny qabyldadym. Keıin olardyń ótinishteri boıynsha Úkimetke birneshe saýal joldadym.

Saılaýshylar depýtattarǵa senedi. Parlamentke tolassyz kelip jatatyn hattar sonyń aıǵaǵy. Bul rette áriptesim N.S.Sabılıanovtyń eńbegin erekshe ataǵym keledi. Nurtaı Salıhuly - Parlamenttegi óz saılaýshylarymen tyǵyz baılanys jasaıtyn depýtattardyń biri. 2009 jyly óz jerlesterinen 900 hat alǵan depýtat ótken jyly hat jazyp kómek suraǵan 700 adamnyń taǵdyryna aralasty. 2010 jyldyń qorytyndysy boıynsha áriptesimiz «Altyn júrekti adam» dep tanylǵanda onyń osy eńbegi de eskerilgeni sózsiz.

-On bes jyl tarıh úshin kóp ýaqyt emes desek te, Sizdiń sózińizge qaraǵanda, ulan-ǵaıyr ister tyndyrylǵan sııaqty...

-Iá, on bes jyl - qas qaǵym sát. Súıinishtisi sol, osy ýaqyttyń ishinde nebir kúrdeli kezeńder men syndarly sátterdi bastan ótkergen Qazaqstan Parla­menti is ústinde qalyptasyp, kemeldendi, syndarly tájirıbe jınaqtady, Tuńǵysh Prezıdentimiz N.Á.Na­zar­baevtyń tilimen aıtsaq, elimiz­diń kelbetin ózgertken zańdar qabyldaıtyn deńgeıge kóterildi.

Ýaqyt Elbasymyz ustanǵan baǵyttyń durys ekenin dáleldep berdi. Qazaqstan sanaýly jyldardyń ishinde dúnıe júzine tanymal áleýetti elge aınaldy. Biz Táýelsiz Memleketter Dostastyǵy jáne Azııa elderi ara­synda birinshi bolyp Eýropadaǵy qaýipsizdik jáne yntymaqtastyq uıymyna jetekshilik ettik. Osy bedeldi uıymnyń memleket basshylarynyń qatysýymen Astanada ótken Sammıt te elimizdiń abyroı-dańqyn asqaqtata túskeni daýsyz. Degenmen qol jetkenge toqmeıilsýge bolmaıdy. Prezıdentimiz atap kórsetkendeı, «Qazaqstan Táýelsizdiktiń úshinshi onjyldyǵyna laıyqty qadam basýy úshin bizge áli kóp nárse isteýge týra keledi». Mıllıondaǵan azamattar óziniń azamat­tyq belsendiligin tanytyp, jańa ındýstrııalyq Qazaqstandy turǵyzýǵa qatysý úshin umtylýy, ispen aınalysyp, eldiń damýynda óz ornyn tabýy kerek. Eli­miz úshin mártebeli, sonymen qatar úlken jaýapkershilik júkteıtin osyndaı aıryqsha aýqymdy isterden zańnamalyq qyzmeti arqyly udaıy halyqtyń múddesin bildirip, qorǵap kele jatqan Parlamenttiń de shet qalmaıtynyna senim zor.

-Áńgimeńizge rahmet! Depýtattyq qyzmetińizde abyroıly bolyńyz jáne shyǵarmashylyq jolyńyzǵa tabys tileımiz.