«Qazaqstan - ózge elder úshin úlgi» - baspasózge sholý

Foto: None
ASTANA. QazAqparat - «QazAqparat» halyqaralyq aqparattyq agenttigi 9 sáýir, senbi kúni jaryq kórgen respýblıkalyq buqaralyq aqparat quraldaryndaǵy ózekti maqalalarǵa sholýdy usynady.

Vashıngtonda ıAdrolyq qaýipsizdik jónindegi dúnıejúzilik IV sammıtke Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Nursultan Nazarbaev qatysyp, adamzat aldyndaǵy jahandyq máselelerdi sheshý jóninde utqyr oıyn, tuşymdy pikirin ashyq aıtyp, uǵyndyra bildi. Qundy sózdi álem jurtshylyǵy jaqsy baǵalap, sol zamatynda-aq aqparat kózderi arqyly tórtkil dúnıege taratqany málim. Kúlli adamzat aıtýly forýmnan kútken elaralyq yntymaqtastyq, ǵasyr kesapaty - ıadrolyq qarýdy joıý, beıbit ómir tynyshtyǵyn buzatyn terrorızmge qarsy kúres sekildi ómirlik máni zor Elbasy sózinen bastaý alatyn jaıttar jaıly tanymal ǵalym, aýyl sharýashylyǵy ǵylymdarynyń doktory, saıasatker Tynyshbaı Dosymbekovpen aradaǵy suhbat «Egemen Qazaqstan» gazetiniń senbilik sanynda «Qazaqstan - ózge elder úshin úlgi» degen taqyryppen berilgen. Basylym tilshisiniń saýaldaryna tuşymdy jaýap bergen ǵalym: «shyny kerek, jappaı qyryp -joıatyn osynaý alapat qarýdan Qazaqstan álemde birinshi bolyp bas tartty. Sóıtip, dúnıejúzinde beıbit ómirdi saqtaýda ózindik úlgi kórsete bildi. Elbasynyń osynaý ıgi qadamyn búginde tórtkil dúnıeniń saıasatkerleri qup kórip, álemdik buqaralyq aqparat quraldarynda ashyq aıtyp, jazýda. Bile bilsek bul álemde Elbasynyń beıbit ómirdi saqtaý arqyly adamı qundylyqtyń dara úlgisin kórsetýi bolyp tabylady. Mine, bizdiń Memleket basshysynyń álem halqy aldyndaǵy mańdaıy jarqyn ári úlgi tutarlyq maqtanyshymyz dep osyny aıtýǵa bolady», - deıdi.

«Búgingi tańda «Nurly Jol» memlekettik baǵdarlamasy negizinde tabıǵı monopolııalar sýbektileriniń naqty atqarǵan jumys kólemi 36,8 mıllıard teńgeni quraıdy, ıaǵnı qarjynyń 61%-y ıgerildi»,-  dep jazady «Egemen Qazaqstan» gazeti. Basylymnyń atap ótýinshe, búgingi tańda osy baǵdar­lamanyń aralyq qorytyndysy boıynsha 2015-2016 jyly 259 shaqyrymdy quraıtyn jylýmen, sýmen jabdyqtaý jáne sý burý júıesin, 14 qazandyqqa qosa 3 sý stansasy qurylysyn salý jáne jańǵyrtý josparlanǵan bolatyn. Osy oraıda ústimizdegi jyldyń naýryzyndaǵy jaǵdaı boıynsha olardyń 211 shaqyrymy salynǵan. Onyń ishinde jylýmen jabdyqtaý jelisi 143 shaqyrymdy qurasa, jylýmen jabdyqtaý jáne sý burý boıynsha 67 shaqyrym jańǵyrtylǵan. Jergilikti atqarýshy organdardyń aǵymdaǵy jylǵy 1 qańtardaǵy esebi boıynsha 60 mıllıard teńge kóleminde qarjy ıgerilgen. Jáne de «Nurly Jol» baǵdarlamasynyń sheńberinde 2016 jylǵa 75 mıllıard teńgeni quraıtyn 99 joba irikteldi. Onyń ishinde sýmen jabdyqtaý boıynsha - 22,4 mlrd teńgeni quraıtyn 48 joba, sý burý boıynsha - 10,4 mlrd teńge bolatyn 20 joba men jylýmen jabdyqtaýǵa baǵyttalǵan 44,2 mlrd teńge kólemindegi 31 jobany atap ótýge bolady. Maqala «Kommýnaldyq salany jańǵyrtý qarqyndy júrýde» degen taqyryppen berilgen.

***

«Árıne, Qazaqstan men Iran qarym-qatynastaryndaǵy bıylǵy jyldyń eń úlken oqıǵasy 2016 jyldyń 12-13 sáýirinde ótkizilýi josparlanyp otyrǵan Qazaqstan Prezıdenti N.Nazarbaevtyń Tegeranǵa kezekti resmı sapary bolyp tabylady. Osy sapar kezinde eki eldiń basshylary qazirgi tańdaǵy ózekti halyqaralyq jáne aımaqtyq saıası máseleler jaıynda pikir alysyp, olardy saıası jáne beıbit jolmen sheshý múmkindikterin qarastyratyn bolady», - dep jazady Qazaqstan Respýblıkasynyń Iran Islam Respýblıkasyndaǵy Tótenshe jáne ókiletti elshisi Baǵdat Ámireev «Kazahstanskaıa pravda» gazetinde jaryq kórgen maqalasynda. Onyń jazýynsha, aldaǵy Tegeranda ótetin joǵary deńgeıdegi kelissózder eki el arasyndaǵy ekonomıkalyq jáne saýda-sattyq qarym-qatynastarǵa jańa serpin berýdi kózdeıdi. Atalǵan sapar barysynda eki memleket basshylarynyń qatysýymen elderimizdiń túrli salalardaǵy ózara qarym-qatynastaryn qarqyndy damytýǵa múmkindik beretin 40-tan astam ekijaqty mańyzdy qujattarǵa qol qoıylmaq. Solardyń qatarynda IIR-men 2026 jylǵa deıingi saýda-ekonomıkalyq jáne ınvetıtsııalyq yntymaqtastyq boıynsha keńeıtilgen uzaq merzimdi baǵdarlamany, Iranmen 2026 jylǵa deıingi «Jibek joly» baǵyty boıynsha kólik-logıstıkalyq áleýetti paıdalaný jónindegi keńeıtilgen uzaq merzimdi baǵdarlamany, Taý-ken ónerkásibi salasyndaǵy yntymaqtastyq jónindegi jol kartasyn aıtýǵa bolady.

Seıchas chıtaıýt