Qazaqstan monetalarynda beınelengen túrki tulǵalary

ASTANA. QazAqparat - Qazaqstan estelik jáne mereıtoılyq monetalardy 1993 jyly shyǵara bastaǵan, dep habarlaıdy QazAqparat Anadoly agenttigine silteme jasap.

Qazaqstan 1993 jyly ulttyq valıýtany engizgennen bastap estelik jáne mereıtoılyq monetalar shyǵara bastady. Atalǵan monetalardan Shyńǵyshan, Abylaı han, Ábilqaıyr han, ataqty ǵulama ál-Farabı, saq patshaıymy Tumar sekildi tarıhı tulǵalardy kezdestirýge bolady. Qazaqstandyq keı monetalardan túrki mıfologııasy boıynsha erlik pen ar-namystyń sımvoly sanalatyn kókbórini de kózińiz shalady.

Qazaqstannyń ulttyq banki 2008 jyly salt atty Shyńǵyshan beınelengen 100 teńgelik nomınaldaǵy 13 myń monetany aınalymǵa shyǵardy. 2011 jyly saq patshaıymy Tumarǵa arnalǵan 100 teńgelik kúmis monetalar paıda boldy.

2016 jyly Qazaqstanda aversinde - túrkilerdiń ataqty qolbasshysy Kúltegin, reversinde - qazaqstandyq eltańba beınelengen monetalar shyqty. 2015 jyly qazaqstandyq monetalarda áıgili qolbasshy Ámir Temirdiń sýreti paıda boldy.

Shyǵystyń uly ǵulamasy, oıshyl Ábý Nasyr ál-Farabıdiń beınesi bederlengen monetalar 2011 jyly shyǵa bastady. Al «Qazaqstan petroglıfteri» serııasyna jatatyn 500 teńgelik «Túrki jaýyngeri» monetasy 2003 jyly basylyp shyqty.

Kókbóriniń sýretin 2018 jyly basylyp shyqqan 200, 100, 500 jáne bes myń teńgelik estelik monetalardan kezdestiresiz.

Aıta ketý kerek, estelik jáne mereıtoılyq monetalar negizinen syıǵa tartý jáne nýmızmattar kollektsııasyn tolyqtyrý úshin jasalady.