Qazaqstan men Vetnamdy ne baılanystyrady
QR Syrtqy ister mınıstrliginiń málimetinshe, 1991 jyly 27 jeltoqsanda Vetnam Qazaqstannyń táýelsizdigin moıyndady, al 1992 jyly 29 maýsymda eki el arasynda dıplomatııalyq qatynastar ornatyldy.
1994 jyly maýsymda Vetnam premer-mınıstri Vo Van Kıet Qazaqstanǵa alǵashqy resmı saparyn jasady.
2011 jyly qazan aıynyń sońy men qarasha aıynyń basynda sol kezdegi Prezıdent Nursultan Nazarbaevtyń Vetnamǵa resmı sapary ótti. Bir jyldan keıin Vetnam basshysy Chyong Tan Shang Qazaqstanǵa memlekettik saparmen keldi.
Ótken jyly Vetnamnyń vıtse-prezıdenti Vo Thı An Sýan Azııadaǵy ózara is-qımyl jáne senim sharalary jónindegi keńestiń (AÓSShK) altynshy sammıtine qatysý úshin Qazaqstan astanasyna keldi. Bul saparda onyń Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevpen, QR Parlamenti Senatynyń tóraǵasy Máýlen Áshimbaevpen jáne QR Premer-Mınıstri Álıhan Smaıylovpen ekijaqty kezdesýleri ótti.
Sondaı-aq, qos el parlamentaralyq, partııaaralyq yntymaqtastyqty, joǵary deńgeıdegi jáne syrtqy ister mınıstrlikteri deńgeıindegi baılanystardy qoldap otyrady.
Saýda-ekonomıkalyq yntymaqtastyq
Bıylǵy qańtar-mamyr aılarynda Qazaqstan men Vetnam arasyndaǵy taýar aınalymy 532,9 mln AQSh dollaryna jetti. Bul 2022 jyldyń tıisti kezeńimen salystyrǵanda 3,8 esege kóp. Qazaqstannan eksport 96,4 mln AQSh dollaryn, ımport – 436,5 mln AQSh dollaryn quraǵan.
Qazaqstannan Vetnamǵa negizinen óńdelmegen myrysh, óńdelmegen qorǵasyn, temeki ónimderi, mal ishekteri, brezentter, shatyrlar, jelkender, pýltter, panelder, elektr apparatýrasyna arnalǵan ústelder, burandalar, bolttar, qara metaldardan jasalǵan shegender eksporttalady.
Al Vetnamnan Qazaqstanǵa – telefon apparattary, teledıdarlar, monıtorlar men proektorlar, shańsorǵyshtar, esepteý mashınalary, baspa jabdyqtary, shınalar, elektrondy ıntegraldy shemalar ákelinedi.
Ótken jyly eki eldiń ókilderi saýda-ekonomıkalyq jáne ǵylymı-tehnıkalyq yntymaqtastyq, onyń ishinde aýyl sharýashylyǵy salasyndaǵy kezdesýler ótkizdi, sondaı-aq Qazaqstan kásipkerleriniń Vetnamǵa alǵashqy saýda-ekonomıkalyq mıssııasy ótken.
Mádenı-gýmanıtarlyq yntymaqtastyq
2012 jyly Qazaqstanda Vetnamnyń mádenı kúnderi ótti, kelesi jyly Vetnamda Qazaqstannyń mádenı kúnderi ótken.
2013 jyldan bastap Hanoı pedagogıkalyq ýnıversıtetinde Abaı atyndaǵy ǵylym jáne mádenıet ortalyǵy jumys isteıdi. 2014 jyly Abaı atyndaǵy Qazaq ulttyq pedagogıkalyq ýnıversıtetinde Vetnam mádenıet jáne bilim ortalyǵynyń ashylý saltanaty ótti.
Sońǵy úsh jylda Abaıdyń «Qara sózder» kitaby vetnam tilinde usynyldy, VTV-1 memlekettik telearnasynda jáne Hanoıdaǵy ulttyq kıno ortalyǵynda «Almas qylysh. Qazaq handyǵy» vetnam tilinde kórsetilgen. Danang qalasynda Qazaq kınosy kúnderi ótip, «Qazaq ertegileriniń» úsh tomy jaryq kórgen, Іlııas Esenberlınniń vetnam tilindegi «Kóshpendiler» tarıhı trılogııasy tanystyrylǵan.
Qazirgi ýaqytta úsh qazaqstandyq stýdent Vetnamnyń joǵary oqý oryndarynda bilim alýda jáne Vetnamnan – Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetine 5 stýdent kelgen. Astanadaǵy Nazarbaev ýnıversıtetinde tórt vetnamdyq oqytýshy jumys isteıdi.
Aıta keteıik, Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Vetnamda resmı saparmen júr.
Búgin Prezıdent Vetnam basshysymen kelissózder júrgizdi, jáne ony elimizge memlekettik saparmen kelýge shaqyrdy.
Osy jolǵy sapar aıasynda Qazaqstan men Vetnam arasynda 12 qujatqa qol qoıyldy.