Qazaqstan men Tatarstan arasyndaǵy san qyrly yntymaqtastyq máselesi talqylandy

Foto: Фото: Мәжілістің баспасөз қызметі
<p>QAZAN. KAZINFORM -&nbsp; Májilis tóraǵasy Erlan Qoshanov Reseı Federatsııasyna resmı sapary aıasynda Qazan qalasyna baryp, Tatarstan Respýblıkasynyń Raısy Rýstam Mınnıhanovpen jáne Tatarstan Memlekettik Keńesiniń tóraǵasy Farıd Mýhametshınmen kezdesti. Bul týraly Májilistiń baspasóz qyzmeti habarlady.</p>

Kezdesýde Erlan Qoshanov Tatarstan Respýblıkasynyń Raısy Rýstam Mınnıhanovqa jýyrda ǵana Qazanda ótken «Bolashaqtyń oıyndary» halyqaralyq týrnıriniń saltanatty ashylýyna qatysqan Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń jyly lebizin jetkizdi. 

Foto: Májilistiń baspasóz qyzmeti

– Bul – shyn máninde sportty, ǵylymdy jáne tehnologııany biriktiretin óte kreatıvti sheshim. Osy tájirıbeni ártúrli salada is júzinde qoldaný zor múmkindikterge jol ashady. Sondyqtan Prezıdentimiz kelesi «Bolashaqtyń oıyndaryn» Qazaqstanda ótkizýdi usyndy, – dedi Májilis spıkeri.

Erlan Qoshanov óńiraralyq ózara is-áreket týraly aıta kele, Tatarstan Reseıdiń jetekshi ónerkásiptik aımaqtarynyń biri jáne bizdiń elimiz úshin mańyzdy seriktes ekenin atap ótti. Búginde Qazaqstanda «Tatneft» (shına zaýyty, býtadıen óndirisi), «TEMPO» (úlken dıametrli tik tigisti qubyrlar óndirisi), «KAMAZ» (júk kólikterin qurastyrý) jáne basqa da iri kompanııalar óz óndiristerin iske qosty. 

Foto: Májilistiń baspasóz qyzmeti

Taraptar yntymaqtastyqty, ásirese, joǵary tehnologııalar salasyndaǵy seriktestikti keńeıtý múmkindikterin talqylady. Májilis spıkeri osyǵan baılanysty Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev Qazaqstandy «IT-memleketke» aınaldyrý jóninde strategııalyq mindet qoıǵanyn aıtty.

Óz kezeginde Rýstam Mınnıhanov Qazaqstan Prezıdentimen kezdesýdi erekshe yqylaspen eske alyp, qazaq jáne tatar halyqtarynyń tarıhı-mádenı deńgeıdegi jaqyndyǵyn atap ótip, Qazaqstan men Tatarstan IT-parkteriniń áleýetin biriktirýdi usyndy. Kezdesý sońynda Tatarstan Raısy Qazaqstan basshylyǵynyń bıyl Astanada «Uly Dala Dúbiri» uranymen ótetin Besinshi Dúnıejúzilik kóshpendiler oıyndaryna shaqyrýyn rızashylyqpen qabyldady.

Foto: Májilistiń baspasóz qyzmeti

Sapar barysynda Májilis tóraǵasy Tatarstan Respýblıkasy Memlekettik Keńesiniń tóraǵasy Farıd Mýhametshınmen kezdesip, Qazaqstan depýtattarynyń zań shyǵarý jumysy týraly aıtyp berdi. Ásirese, jańa salyq, bıýdjet, qurylys jáne sý kodeksterine, halyqtyń shamadan tys nesıe alýyn tómendetý, lýdomanııamen kúres, áıelder men balalardy qorǵaý jónindegi zań jobalaryna toqtaldy. Sondaı-aq ol áriptesterin Memlekettik Keńestiń 30 jyldyǵymen quttyqtap, alǵa qoıǵan maqsattaryn júzege asyrýda tolaǵaı tabys tiledi.

– Bizge parlamentaralyq baılanysty damytyp, jıǵan tájirıbemen almasý óte mańyzdy. Depýtattar joǵary deńgeıde qol jetkizilgen kelisimderdiń júzege asýyna jan-jaqty atsalysýǵa tıis. Búgingi tańda Qazaqstan-Reseı qarym-qatynasynyń negizin óńiraralyq yntymaqtastyq quraıdy. Qazaqstan men Reseı Federatsııasynyń 89 sýbektisiniń 76-symen tikeleı saýda-ekonomıkalyq baılanys belsendi túrde damyp keledi. Olardyń ishinde Tatarstan kósh bastap tur, – dedi Erlan Qoshanov.

Sonymen qatar taraptar Qazaqstan men Tatarstan arasyndaǵy mádenıet pen bilim salasyndaǵy yntymaqtastyqty talqylady.

– Bizdiń ortaq qundylyqtarymyz kóp – dinimiz, salt-dástúr men ádet-ǵurpymyz bir, tilimiz de uqsas. Muhtar Áýezovtiń shyǵarmalary tatar tiline aýdarylǵan. Bıyl tatar tilinde qazaq halyq ertegileriniń jınaǵy shyǵarylady. Bizdiń elimizde Uly tatar aqyndary Ǵabdolla Toqaı men Musa Jálelge eskertkishter ornatyldy. Qazaqstanda jyl saıyn Sabantoı keńinen atap ótiledi. Tatarstan ýnıversıtetterinde oqıtyn qazaqstandyq stýdentter – bizdiń halyqtar arasyndaǵy altyn kópirimiz, – dedi Erlan Qoshanov.

Óz kezeginde Farıd Mýhametshın ózara mádenı jáne týrıstik baılanysty nyǵaıtýǵa shaqyrdy. Ol sondaı-aq máselelerdi sheshý jáne naqty jobalardy júzege asyrýdaǵy parlamentshilerdiń turaqty dıalogynyń mańyzyn atap ótti.

Resmı sapar aıasynda Májilis delegatsııasy Qazan Kremlinde boldy. B.Rameev atyndaǵy IT-park jobalarymen, sondaı-aq IT mamandar daıarlaıtyn «21 mektep» jumysymen jáne Reseıdegi hımııa ónerkásibiniń kóshbasshylarynyń biri – «Tehnopolıs Hımgrad» ınnovatsııalyq ındýstrııalyq parkiniń óndiristik alańymen tanysty.

Seıchas chıtaıýt