Qazaqstan men Ońtústik Koreıa arasyndaǵy strategııalyq seriktestik qalaı damyp keledi
Osydan eki jyl buryn memleketter dıplomatııalyq qarym-qatynastyń 30 jyldyǵyn atap ótti. 1992 jylǵy 28 qańtardan beri eki eldiń yntymaqtastyǵy ekonomıkanyń túrli salasynda, ásirese ınvestıtsııa jáne saýdada tabysty damyp keledi.
Saýda-ekonomıkalyq yntymaqtastyq
Ekijaqty saýda-ekonomıkalyq baılanystyń mańyzdy tetigi – saýda-ekonomıkalyq jáne ǵylymı-tehnıkalyq yntymaqtastyq jónindegi Qazaqstan-Koreıa úkimetaralyq komıssııasy.
Syrtqy ister mınıstrliginiń derekterine súıensek, 2022 jyly ekijaqty taýar aınalymy 6,1 mlrd dollardy qurady (2021 jylmen salystyrǵanda 3,4 ese kóp), onyń ishinde eksport – $4,5 mlrd (+150%), ımport - $1,6 mlrd (+134%).
Saýda jáne ıntegratsııa mınıstrliginiń habarlaýynsha, Qazaqstan men Ońtústik Koreıa arasyndaǵy taýar aınalymy 2024 jylǵy qańtar-sáýirde $1,4 mlrd boldy. Onyń ishinde Qazaqstannan Ońtústik Koreıaǵa eksport tórt aıda 735,8 mln dollardy qurady.
Qazaqstannan eksporttalatyn negizgi taýarlar: munaı, ferroqorytpalar, tıtan, ýran, legırlenbegen bolat prokaty, temir, altyn. Koreıadan ákelinetin taýarlar: symdar men kabelder, taratý qalqandary, pýltter men konsolder, metall buıymdar men quraldar, kólik quraldaryna arnalǵan shanaqtar, avtomobılder jáne basqalar.
2024 jylǵy qańtar-sáýirde Ońtústik Koreıadan Qazaqstanǵa ımport 16,9%-ǵa azaıyp, 630,5 mln dollardy qurady. Importtyń qysqarýy mynadaı taýarlardy: avtomobılderge arnalǵan shanaqtar - 28,4%-ǵa nemese 76,6 mln dollarǵa (270-ten 193,4 mln doll.), jeńil avtomobılder - 55,4%-ǵa nemese 45,3 mln dollarǵa (81,7-den 36,4 mln), materıaldardy termııalyq óńdeýge arnalǵan jabdyq - 91,6% nemese 6,3 mln dollarǵa (6,9-dan 0,6 mln) azaıýy esebinen bolyp otyr.
Investıtsııalyq baılanys
Ońtústik Koreıa Qazaqstan ekonomıkasyndaǵy eń iri turaqty 10 ınvestordyń qataryna kiredi. El Qazaqstan ekonomıkasyna ınvestıtsııa kólemi boıynsha altynshy orynda tur. Máselen, sońǵy 18 jylda Qazaqstanǵa shamamen $9,2 mlrd ınvestıtsııa saldy. Bul rette ótken jyly Koreıadan tikeleı ınvestıtsııalardyń jalpy aǵyny 85% ósip, jańa rekordtyq mejege - $1,5 mlrd-qa jetti.
Qaztrade AQ málimetinshe, 2023 jylǵy qańtar-jeltoqsan aralyǵynda Ońtústik Koreıadan Qazaqstanǵa tikeleı sheteldik ınvestıtsııalardyń jalpy aǵyny 1,2 mlrd dollardy qurady. Al, osy jyldyń 1 mamyryndaǵy derekterge sáıkes, Qazaqstanda Ońtústik Koreıamen birlesken menshik nysany tirkelgen 173 zańdy tulǵa bar, onyń ishinde 171-i shaǵyn kásiporyn jáne ekeýi orta kásiporyn. Sońǵy resmı derekter boıynsha Qazaqstanda Ońtústik Koreıadan 700-ge jýyq zańdy tulǵa, fılıal men ókildikter jumys isteıdi.
Búginde 1,5 mlrd dollarǵa 5 joba iske asyrylýda jáne shamamen 500 mln dollarǵa taǵy 25 perspektıvalyq joba pysyqtalyp jatyr. Onyń ishinde Qostanaı qalasynda ınvestıtsııa somasy 190 mln dollar jáne óndiristik qýaty jylyna 70 myń kólik bolatyn jańa iri Kia zaýytynyń qurylysyn atap ótýge bolady.
Buǵan deıin QSZI dırektory Erkin Tuqymov Qazaqstanda Ońtústik Koreıanyń ınvestıtsııasy quıylǵan bes júzge jýyq birlesken kásiporyn jumys istep turǵanyn málimdegen. Sonymen qatar, onyń aıtýynsha, eki el arasynda jalpy somasy $4,5 mlrd bolatyn 58 birlesken ınvestıtsııalyq joba iske asyryldy. Bul sandar Qazaqstan men Ońtústik Koreıa arasyndaǵy yntymaqtastyqtyń damýy úshin áleýeti joǵary ekenin aıǵaqtaıdy.
Sondaı-aq, Ońtústik Koreıa Qazaqstanǵa atom elektr stantsııasyn salýda kómegin usynýǵa daıyn. Koreıanyń gıdroenergetıkalyq jáne atom energetıkalyq kompanııasynyń (KHNP) ókili Chanjon Songtyń aıtýynsha, oń sheshim qabyldanǵan jaǵdaıda atom elektr stantsııalaryn: Doosan Group jáne Hyundai Engineering & Construction salady, al basqarý fýnktsııalaryn KHNP kompanııasy oryndaıdy. Aıta ketý kerek, jaqynda QR energetıka mınıstri Almasadam Sátqalıev atom elektr stantsııasynyń qurylysyna aldyn ala biliktilik tekserýden Koreıa, Reseı, Qytaı jáne Frantsııa ótkenin atap ótken.
Elder arasyndaǵy halyqaralyq qatynastardy damytý
2023 jyldyń qyrkúıeginde Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Nıý-Iorkke jumys sapary kezinde Koreıa Respýblıkasynyń Prezıdenti ıÝn Sok Elmen kelissózder júrgizdi. Olar qazaq-koreı strategııalyq áriptestigin odan ári damytý perspektıvalaryn talqylady.
Qasym-Jomart Toqaev Qazaqstan men Ońtústik Koreıa arasynda dostyq qarym-qatynastar qalyptasqanyn, onda ekonomıkalyq baılanystardyń qarqyndy damýy erekshe mánge ıe ekenin atap ótti. Sodan keıin Memleket basshysy sırek jer metaldaryn óndirý jáne atom energetıkasyn damytý salasyndaǵy ekonomıkalyq yntymaqtastyqtyń perspektıvalyq baǵyttaryn atady.
Koreıa prezıdenti ıÝn Sok El onyń eli Qazaqstanmen ózara tıimdi yntymaqtastyqty odan ári tereńdetýge múddeli ekenin atap ótti. Onyń aıtýynsha, koreıalyq kompanııalar mashına jasaý, taý-ken ónerkásibi jáne atom energetıkasyndaǵy jobalardy keńeıtýge jáne jańa jobalardy iske asyrýǵa erekshe qyzyǵýshylyq tanytýda.
2024 jylǵy 24 mamyrda Qazaqstan syrtqy ister mınıstriniń orynbasary Názıra Nurbaeva Koreıa Respýblıkasyna jumys saparymen bardy. Qazaqstandyq delegatsııa Koreıa Respýblıkasy syrtqy ister mınıstriniń saıası máseleler jónindegi orynbasary Chjong Beng Vonmen, sondaı-aq «Samsung Electronics», «Samsung C&T», «Samsung Medison», «Doosan Enerbility», «ECOVICE», «SK Ecoplant», «KIGAM», «GL Rapha», «LS Networks» ı «Ionia EnC» sııaqty koreıalyq iri kompanııalardyń basshylyǵymen kaezdesti. QR SІM málimetinshe, kelissózder barysynda Koreı ınvestorlary Qazaqstannyń ınvestıtsııalyq ahýalymen jáne ınvestıtsııa tartýdyń jańa quraldarymen tanysty.
Jasyl ekonomıka jáne ekologııa salasyndaǵy yntymaqtastyq
Orman sektoryndaǵy yntymaqtastyq jónindegi azııalyq uıym (AFoCO) Qazaqstanǵaormandardy qalpyna keltirýge jáne órttiń aldyn alýǵa kómektesýge nıetti.
50-60 jyl ishinde Koreıada ormandardy qalpyna keltirý úshin 11 mıllıard aǵash otyrǵyzylyp, 2,5 mıllıon gektar jer qalpyna keltirildi. Osyǵan baılanysty biz Koreı tarapyna olardyń baı tájirıbesin paıdalanýdy usyndyq. Olar bizge tehnologııalaryn nemese biz úshin basqa da mańyzdy múmkindikterin jetkizý nemese azamattarymyzdy praktıkadan ótýge shaqyrý úshin oqytý máselelerin talqylady, – dedi QR Parlamenti Májilisiniń depýtaty Edil Jańbyrshın.
Sondaı-aq, 2024 jylǵy mamyrda Qazaqstan men Koreıa Jasyl ekonomıka salasyndaǵy yntymaqtastyqty keńeıtýge nıetti ekeni habarlandy. Qazaqstannyń Koreıa Respýblıkasyndaǵy elshisi Nurǵalı Arystanov pen Koreıa Syrtqy ister mınıstriniń klımattyń ózgerýi jónindegi orynbasary Kım He Ynnyń kezdesýinde taraptar klımattyń ózgerýi, orman órtteriniń aldyn alý jáne sý resýrstaryn tıimdi paıdalaný salasyndaǵy yntymaqtastyqty talqylady. Dıplomattar «Jasyl ekonomıka» salasyndaǵy jobalarǵa jáne balamaly energııa kózderin keńinen paıdalanýǵa erekshe nazar aýdardy. Eki el de Jahandyq jasyl ósý ınstıtýty (GGGI), Orman yntymaqtastyǵy azııalyq uıymy (AFoCO), Jasyl klımat qory (GCF) jáne t.b. sııaqty halyqaralyq uıymdar aıasynda yntymaqtasady.
Qazaqstandyqtar Koreıada zańdy jumys isteıtin boldy
Qazaqstan azamattarynyń Ońtústik Koreıaǵa zańsyz eńbek kóshi-qony eki el arasyndaǵy kún tártibindegi ózekti máselelerdiń birine aınaldy. Sondyqtan Koreıa úkimeti Qazaqstanǵa «Eńbekke ruqsat berý júıesine» (Employment permit System – EPS) sáıkes eńbek kóshi-qonyn júzege asyrýdy usyndy.
2024 jylǵy qańtarda QR Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligi men Koreıanyń Eńbek mınıstrligi Qazaqstandy Ońtústik Koreıanyń «Employment permit System» (EPS) júıesine qosý máseleleri boıynsha kelissózder júrgizdi. Ózara kelisim qazaqstandyqtarǵa Ońtústik Koreıada zańdy túrde jumysqa ornalasýǵa, sondaı-aq olarǵa teń eńbek jaǵdaıy men quqyqtaryn qorǵaýǵa múmkindik beredi. Budan ári QR Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligi Kóshi-qon komıtetiniń tóraǵasy Asqarbek Ersaev Ońtústik Koreıaǵa zańdy túrde tabys tabýǵa baratyn qazaqstandyqtar úsh jylǵa eńbek kelisimshartyn jasaı alatynyn aıtty.
Sondaı-aq, bıyl naýryzda QR Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligi Kóshi-qon komıtetiniń tóraǵasy Asqarbek Ersaev Share Together kásipodaǵynyń ókilderimen kezdesti. Kásipodaq Ońtústik Koreıadaǵy sheteldik eńbek mıgranttarynyń quqyǵyn qorǵaýmen aınalysady jáne koreı kásipodaqtary federatsııasynyń quramyna kiredi. Qazaqstan jáne Koreıa taraptary Ońtústik Koreıada jumys isteıtin qazaqstandyqtardyń quqyǵyn qorǵaý boıynsha ózara is-qımyl máselelerin talqylady. Sondaı-aq, ekijaqty memorandýmǵa qol qoıý jóninde ýaǵdalastyqtarǵa qol jetkizildi. Eńbek kelisimin jasasý yntymaqtastyqty neǵurlym tıimdi júzege asyrýǵa, onyń ishinde Ońtústik Koreıadaǵy qazaqstandyqtardyń eńbek jáne áleýmettik quqyqtarynyń buzylý jaǵdaılaryn anyqtaýǵa, aldyn alýǵa jáne olarǵa den qoıýǵa múmkindik beredi.
Ońtústik Koreıada zańdy tabys tabýdy qalaıtyn qazaqstandyqtar aldyn ala daıyndyqtan ótedi. Ol úshin Qonaevta arnaıy Koreı ortalyǵy daıyndalyp jatyr. Ortalyq kópsalaly kolledj bazasynda qurylady – dál sol jerde Employment permit System (EPS) júıesi boıynsha oqý uıymdastyrylady.
Týrızm jáne mádenı baılanys
2024 jylǵy aqpanda Azamattyq avıatsııa komıteti Qazaqstan men Ońtústik Koreıa arasynda oryndalatyn reıster sanyn kóbeıtip, jańa áýe baǵyttaryn ashatynyn habarlady. Taraptar Astana men Seýl arasyndaǵy reısterdi qalpyna keltirýdi, eki qalaǵa oryndalatyn reısterdi ulǵaıtýdy josparlady. Air Astana kompanııasynyń Astana-Seýl baǵytyndaǵy tikeleı áýe reısi 15 maýsymnan bastalady dep kútilýde. Qazaqstan men Ońtústik Koreıa ókilderi Shymkentten Seýlge jáne Pýsan men Qazaqstan qalalary arasynda reıster ashý týraly kelisti.
Mamyrda Ońtústik Koreıada «Ortalyq Azııa – Koreıa Respýblıkasy» yntymaqtastyq forýmy hatshylyǵynyń uıymdastyrýymen Ortalyq Azııa elderiniń kóktemgi festıvali ótti. Ashylý saltanatynda «TsARK» yntymaqtastyq forýmy hatshylyǵynyń atqarýshy dırektory Lı Chon Gýk Ortalyq Azııa elderi men Koreıa arasyndaǵy dostyqty odan ári nyǵaıtýdyń mańyzdylyǵyn atap ótti. Іs-sharanyń basty oqıǵasy Ǵazıza Jubanova atyndaǵy Aqtóbe oblystyq fılarmonııasynyń Qazaq kameralyq horynyń áserli qoıylymy boldy.
Qazaqstannyń Koreıadaǵy elshisi Nurǵalı Arystanov sońǵy jyldary mádenı-gýmanıtarlyq baılanystar keńeıip jatqanyn atap ótti, bul bizdiń elderimiz arasyndaǵy kóp qyrly ózara is-qımyldy, onyń ishinde týrıstik almasýdy nyǵaıtýǵa yqpal etti. Sondaı-aq, festıval aıasynda Qazaqstannyń Koreıadaǵy Elshiligi Koreıadaǵy «Nomad» qazaqstandyqtar qaýymdastyǵymen birlesip, dástúrli taǵamdar, dala kóshpendileriniń turmys zattary, ulttyq kıimder men elimizdiń kórikti jerleriniń sýretteri kórsetilgen arnaıy stend uıymdastyrdy.
Qoryta aıtsaq, Koreıa prezıdentiniń aldaǵy sapary qos memlekettiń kópjaqty yntymaqtastyǵyn jańa deńgeıge kóterip, uzaq merzimge damýǵa yqpal eteri sózsiz. Sebebi sapar aıasynda eki el basshylary kelissóz júrgizedi jáne qazaq-koreı bıznes-forýmyna qatysady dep josparlanyp otyr. Sonymen qatar, birqatar ekijaqty qujatqa qol qoıylady.