Qazaqstan men Qytaı ShYU-ny jańa bıikke kóterý jolynda birlese qyzmet etedi – Shahrat Nuryshev
Dıplomattyń aıtýynsha, Qazaqstan ótken jyldyń shilde aıynda ShYU uıymynyń tóraǵalyǵyn qabyldady. Tóraǵa retinde aldaǵy ShYU sammıtine daıyndalý úshin 140-tan astam is-shara ótkizdi. Bul sammıt ShYU úshin de, sonymen birge Qazaqstan úshin de tarıhı sát. Belarýs Respýblıkasy ShYU-nyń onynshy múshesi retinde qabyldanady dep josparlanyp otyr.
Múshe memleketterdiń sany artýymen birge, aldaǵy sammıtte aımaqtyq, halyqaralyq saıasatty jáne qazirgi kezdegi geosaıası jáne ekonomıkalyq jaǵdaı talqylanady.
Qazir halyqaralyq jáne aımaqtyq keıbir máseleler ózekti bolyp tur. Degenmen ShYU árqashan jan-jaqty yntymaqtastyq uıymy retindegi pozıtsııasyn ustandy. Keı tarap ShYU-ny qandaı da bir janjalǵa tartqysy kelse de, olaı ete almady. ShYU eshqashan ózin áskerı odaq retinde kórsetken emes.
ShYU basym baǵyttarynyń biri – qaýipsizdik salasyndaǵy yntymaqtastyq. Onyń aıasynda múshe memleketter terrorızmge, separatızmge, ekstremızmge, uıymdasqan qylmysqa jáne esirtkiniń zańsyz aınalymyna qarsy birlesip kúresý jóninde qundy usynystar berip, kıbershabýyldar, uıymdasqan qylmys jáne esirtki qylmystary syn-qaterlerine qalaı jumyla áreket etý kerektigin talqylaıdy.
Osy sammıtten keıin Shanhaı yntymaqtastyq uıymynyń tóraǵalyǵy Qazaqstan Respýblıkasynan Qytaı Halyq Respýblıkasyna aýysady.
«Qytaıdyń tóraǵalyq merzimi ishinde sammıtte qol jetkizilgen konsensýs pen nátıjelerdi ilgeriletýdi asyǵa kútemiz», - dedi Shahrat Nuryshev.
Qazaqstan – «Bir beldeý – bir jol» bastamasynyń bastamashysy jáne mańyzdy seriktesi. 2013 jyly QHR Tóraǵasy Sı Tszınpın Qazaqstannyń elordasynda «Jibek jolynyń ekonomıkalyq beldeýi» bastamasyn usyndy. 20 jyldan astam damyp kele jatqan ShYU mańyzdy halyqaralyq yqpaly bar aımaqtyq halyqaralyq uıymǵa aınaldy. Oǵan múshe memleketterdiń kópshiligi «Bir beldeý - bir jol» bastamasy aıasynda Qytaımen belsendi ózara árekettesip, yntymaqtasady. Bul ShYU-ny osy bastamany birlese qurýdyń mańyzdy alańyna aınaldyrady.
Qazaqstan Prezıdenti túrli halyqaralyq forýmda Qazaqstannyń «Bir beldeý - bir jol» bastamasy aıasyndaǵy yntymaqtastyqty qoldaıtynyn jáne odan ári júzege asyrýǵa daıyn ekenin birneshe ret atap ótti. Qazaqstan úshin bul bastamanyń strategııalyq mańyzy zor. Qazaqstan – teńizge shyǵa almaıtyn memleket jáne Eýrazııanyń qaq ortasynda ornalasqan, Eýropa men Azııany, sondaı-aq soltústik pen ońtústikti baılanystyratyn kópir. Óz aýmaǵyndaǵy tranzıttik tasymal múmkindigin paıdalana otyryp, Qazaqstan «Bir beldeý - bir jol» bastamasy arqyly ekonomıkalyq damýdyń jańa kókjıegine úmittenedi. Bastama aıasynda Qytaı men Qazaqstan yntymaqtastyǵy tamasha nátıjelerge qol jetkizýge múmkindik berdi. Qazirgi tańda eki el Qazaqstandaǵy Aıagózden Qytaıdaǵy Tachenge deıingi úshinshi transshekaralyq temir joldy salyp jatyr. Bul yntymaqtastyq jobalary «Bir beldeý - bir jol» bastamasy aıasyndaǵy yntymaqtastyqtyń keń keleshegi men zor áleýetin tolyq kórsetedi.
Jan-jaqty strategııalyq seriktes eki el arasyndaǵy qarym-qatynastyń buryn-sońdy bolmaǵan bıikke kóterilgenin baıqatady.
«Memleket basshylarynyń dıplomatııasy arqasynda Qytaı men Qazaqstan bir-birin qurmetteıdi jáne ózara senim joǵary. Tóraǵa Sı Tszınpın men Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń strategııalyq basshylyǵymen Qytaı men Qazaqstan eki eldiń bolashaǵy ortaq qoǵamdastyǵyn belsendi túrde quryp keledi. Qazaqstan Prezıdenti ótken jyldyń mamyry men bıylǵy naýryz aılary aralyǵynda Qytaıǵa úsh ret bardy. Qytaı tóraǵasy Qazaqstanǵa bardy jáne ShYU sammıtine de qatysady. Bul – onyń Qazaqstanǵa jasaǵan besinshi sapary. Memleket basshylarynyń jıi ózara is-qımyldary ekijaqty qarym-qatynastyń damýyna kúshti serpin berdi», - dedi dıplomat.
QHR Tóraǵasy Sı Tszınpın 2022 jyldyń qyrkúıeginde Qazaqstanǵa sapary kezinde ekijaqty qarym-qatynastyń kelesi «altyn otyz jyly» týraly málimdegen edi. Bul Qytaı men Qazaqstannyń otyz jyldyq altyn joldy sátti júrip ótkenin jáne bolashaqqa zor úmitpen qaraıtynyn kórsetedi.
Keıingi jyldary Qytaı men Qazaqstannyń energetıka, kólik, ınvestıtsııa, qarjy jáne basqa salalardaǵy ekonomıkalyq yntymaqtastyǵy úzdiksiz tereńdeı tústi. Sonymen qatar, Qytaı men Qazaqstan mádenı jáne halyqtar arasyndaǵy yntymaqtastyqty da belsendi túrde keńeıtip keledi. Bul kúsh-jiger Qytaı men Qazaqstan arasyndaǵy aldaǵy «altyn otyz jyl» eki jaqqa da tıimdi bolyp, eki el arasyndaǵy tatý kórshilik, ózara syılastyq odan ári nyǵaıa túsedi deýge negiz beredi.