Qazaqstan-Qytaı yntymaqtastyǵyna qosqan Ulttyq mýzeıdiń úlesi
***
«Bir beldeý, bir jol» halyqaralyq yntymaqtastyq forýmynda Prezıdent Nursultan Nazarbaev: «Birlese damý arqyly turaqtylyqqa qol jetkizý» ustanymy búginde ondaǵan eldiń ekonomıkalyq múddesine saı keletin halyqaralyq yntymaqtastyqtyń tartymdy formasy bolyp sanalady. Osyǵan oraı, Jibek jolynyń naqty sulbasy kórine bastaǵan qazirgi kezde bul makroóńirlik kooperatsııanyń birlesken strategııalyq úılesimi qajet. Sondaı-aq, Jibek joly bastamasyn iske asyrý tutas bir óńirlerdi, sonyń ishinde Ortalyq Azııany jahandyq kontekste jańa turpatta tanytýǵa múmkindik beredi», - dedi.
«Bil beldeý, bir jol» strategııalyq bastamasyn qabyldaı otyryp, kórshiles elmen bir deńgeıde jan-jaqty damýǵa aýysqanymyz anyq. Osyndaı dostyq qarym-qatynastyń barysynda qoǵamda oryn alǵan ózgerister jetip artylady. Eki memlekettiń arasyndaǵy bilim, ǵylym, mádenıet salalary boıynsha ornatylǵan tyǵyz baılanys qos halyqtyń qatar deńgeıde aralasýyna negizgi sebep boldy. Búginde Qytaıdyń ár qalasynda jergilikti halyqqa qazaq tarıhyn, mádenıetin tanytý, tilin úıretip, salt-dástúrin nasıhattaýmen aınalysatyn Qazaqstan ortalyqtary qurylǵan. Al Qazaqstannyń aldyńǵy qatarly JOO janynan ashylǵan Konfýtsıı Instıtýttary qazaqstandyqtarǵa qytaı tilin úıretýmen qatar, túrli sharalardy uıymdastyrýǵa muryndyq bolyp júr. Qytaı ýnıversıtetterinen til úırenip, bilim alǵan mamandar elimizdiń ár salasynda qyzmet etip, Qazaqstan-Qytaı kompanııalarynda maıtalman maman bolyp qalyptasýda. Qos halyqty bir-biriniń tól tarıhymen, mádenı murasy jáne salt-dástúrimen qatar, búgingi zamanaýı ahýalymen tanystyrý úshin QR Ulttyq mýzeıi de úlken úles qosyp keledi.
Mýzeı - mádenıettiń mekeni. Tarıhqa dálel bolar qundy jádigerler men dáýirlerdi dáripteıtin mádenı muralar máńgi saqtalatyn qasıetti oryn. Búginde Ulttyq mýzeı qonaqtaryn tek turaqty eksponattarymen ǵana emes, túrli taqyrypta uıymdastyrylatyn kórmelerimen de qýanýda. Sonyń ishinde sheteldik kórmelerdiń alatyn orny erekshe. Sebebi sheteldik kórmeler arqyly ózge memlekettiń tarıhyn, mádenıetin kórip, bóten bir ulttyń bar bolmysyn tanyp-bilýge múmkindik bar. Alys aımaqtarda ómir súrip jatqan halyqtardy nasıhattaıtyn músin, sýret, qolóner, foto kórmelerdiń adamǵa bereri kóp. Atalǵan kórmege usynylatyn kórkem týyndylar tańdandyrmaı qoımaıdy. Sebebi óner - eshbir ultqa, dinge, tilge bólinbeıtin, kúlli adamzatqa ortaq ǵajap jaratylys. Al Ulttyq mýzeı túrli halyqtardy mádenıet arnasynda toǵystyryp, barshaǵa ortaq «ónerdiń» aınalasynda biriktirip keledi.
«Tańǵajaıyp Qytaı» dep atalatyn fotokórme toptamasy 6 bólimnen turady. Atalǵan kórmeni QR QHR Elshiligi QR Ulttyq mýzeıimen birlesip uıymdastyrǵan. Fotokórmeden Qytaıdyń búgingi kelbetin, sońǵy 5 jyl ishindegi tarıhı jetistikterin, tabıǵat kórinisterin, ekonomıkasy men mádenıetin tamashalaýǵa bolady. Ár bólimde kórshiles memlekettiń túrli aımaǵyn tanytatyn týyndylar qoıylady. Búginge deıin Ulttyq mýzeı óziniń qonaqtaryna «Tańǵajaıyp Qytaıdyń» úsh bólimin ǵana usyndy. 2018 jylǵy 17 sáýirde ashylǵan «Tańǵajaıyp Qytaı. Aspan asty eliniń tartymdy oryndary» atty fotokórmede Tszıansý provıntsııasynyń ekonomıkalyq jáne óndiristik qýaty, adamı kapıtaly, ǵylymı potentsııaly men baı tarıhyn nasıhattaıtyn týyndylar kórsetildi. Kórmeniń ashylý saltanatynda sóz alǵan Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy Qytaı Halyq Respýblıkasy Elshiliginiń Senimdi ókili Lıý Tszıanpın fotokórmeden Qytaıdyń ashyq esik reformasynyń 40 jyldyǵynyń damý jetistikterimen qatar, eldiń mádenı ómiriniń kórinisin, búgingi qoǵam men halyqtyń salt-dástúrin baıqaýǵa bolatynyn atap aıtqan bolatyn. Al 2018 jylǵy 24 mamyrda ashylǵan «Tańǵajaıyp Qytaı. Aspan asty eliniń kóz tartatyn oryndary» fotokórmesiniń ІІ bóliminde Shyǵys Qytaı jáne Qytaıdyń jaǵalaýdaǵy aýdandarynyń kelbeti usynyldy. Kórmege Qytaıdyń shyǵys bóligi men onyń jaǵalaýdaǵy aýdandarynyń ásem tabıǵatyn, qazba baılyqtaryn, kólik ınfraqurylymy men ekonomıkasyn kórsetetin týyndylar qoıyldy. Shandýn, Anhoı, Chjetszıan, Gýandýn, Fýtszıan jáne Lıaonın provıntsııalarynyń áleýmettik, ekonomıkalyq jáne mádenı salalardaǵy jetistikteri keńinen kórsetildi.
Atalǵan kórmeniń ІІІ bólimi 2018 jylǵy 17 shildede ashylyp, Ulttyq mýzeı qonaqtaryn Soltústik jáne Ortalyq Qytaıdyń kórkem kórinisterimen qýantty. Beıjin, Tıanzın qalalarynyń jáne Henan, Hýbeı, Hýnan provıntsııalarynyń áleýmettik, ekonomıkalyq jáne mádenı jetistikterimen qatar, turaqty damýdy qamtamasyz etý jolyndaǵy qundy tájirbıelerdiń kórinisteri usynyldy. «Tańǵajaıyp Qytaıdyń» ózge bólimderi aldyn ala belgilengen ýaqyt boıynsha Ulttyq mýzeıde ashylyp, qytaı elin mýzeıge kelýshi túrli ult ókilderine jan-jaqty tanystyratyn bolady.
«Tańǵajaıyp Qytaı» fotokórmesi arqyly kórshiles eldiń búgingi kelbetin kórip, jan-jaqty tanydyq. Al qytaılyqtar qazaqtardy 2018 jylǵy 12 shildede Qytaıdyń Sıan qalasynda ashylǵan «Uly Dala murasy: zergerlik óner jaýharlary» atty kórme arqyly bilýge múmkindik aldy. Atalǵan kórmeni «Altyn adamnyń álem mýzeılerine sherýi» atty halyqaralyq kórme jobasy aıasynda Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq mýzeıi men Shensı Tarıh mýzeıi birlesip uıymdastyrǵan bolatyn. Kórmege Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq mýzeıi qoryndaǵy Esik mańynan tabylǵan Saq jaýyngeri - «Altyn adam», j.s.d. V-IV ǵǵ. belgilengen altyn jáne kúmis buıymdardyń jıyntyǵy usynyldy. Atalǵan kórmeniń ashylý saltanatynda sóz alǵan Qazaqstannyń Qytaıdaǵy elshisi Shahrat Nuryshev: «Búgingi Uly dala kórmesi Qazaqstannyń elordasy Astananyń 20 jyldyǵyna jáne «Bir beldeý, bir jol» bastamasynyń 5 jyldyǵyna oraı uıymdastyryldy. Qazaqstan men Qytaı tarıhı kórshiles elder bolyp Uly Jibek jolyn jańǵyrtýǵa birigip atsalysyp keledi. 2013 jyly Qytaı Tóraǵasy Sı Tszınpın Astana qalasynda tuńǵysh ret Jibek jolynyń ekonomıkalyq beldeýin qurý týraly bastamany jarııa etýi eki memleket arasyndaǵy strategııalyq áriptestiktiń bıik deńgeıin dáleldeıdi. «Altyn adam» eksponaty Qytaı jerine ekinshi márte kelip otyrǵanyn atap ótken jón. 2013 jyly Beıjiń qalasyndaǵy Qytaı Ulttyq mýzeıine qoıylyp, óte joǵary baǵaǵa ıe bolǵan. Osy úrdis jalǵasyn taýyp otyrǵany qýantady. Kórmege usynylǵan kóptegen tarıhı derekter arqyly Uly dalanyń erekshelikteri men onyń rýhyn sezinip, qundy dúnıelerimen tanysyp, qazaq eliniń tól tarıhynan tıisti aqparat alasyzdar dep oılaımyn», - dep óz pikirin bildirgen bolatyn.
Qytaı halqyna Qazaqstannyń negizgi nyshanyna aınalǵan «Altyn adamdy» tanystyrý arqyly ejelden qalyptasqan mádenıetimizdi, órkenıetimizdi nasıhattadyq. Ata-babamyzdan qalǵan qundy jádigerler arqyly tól tarıhymyzdy tanytyp, baı mádenı muramyzben tańdandyrdyq. Altyn, kúmis áshekeılerimizdi kórsetý arqyly zergerlik ónerdiń úlgisin kórsettik.
QR QHR Elshiligi aldaǵy ýaqytta eki el arasyndaǵy mádenı-gýmanıtarlyq qarym-qatynastyń aýqymyn keńeıtip, Qazaqstan-Qytaı mýzeıleriniń seriktestigin damytý maqsatynda mýzeı mamandaryna arnalǵan is-sapar uıymdastyryp otyr. Pekın, Chanchýn, Harbın qalalaryna is-saparǵa baratyn Qazaqstan mýzeılerinen shaqyrylǵan qyzmetkerler Qytaıdyń mýzeı isimen jete tanysyp, atalǵan sala boıynsha tájirıbe almasýdy maqsat tutady.
Qos el arasyndaǵy yntymaqtastyq qarym-qatynastyń turaqtylyǵy úshin osyndaı ıgi sharalar mańyzdy ról atqarady. Bir-biriniń tarıhyn bilý arqyly halyqtar bir-birin tanyp, qurmettep, mádenıetin kórý arqyly, bir-biriniń izgi qasıetterin ańǵaratyny anyq. Birlik pen tatýlyq negizgi qundylyqqa aınalǵan osy ǵasyrda «kórshimen tatý bolý» dástúri basty kepildik ekenin siz ben biz jaqsy túsinemiz.
Láılá Noǵaıbekqyzy
QR Ulttyq mýzeıi
Astana qalasy