Qazaqstan konfessııaaralyq dıalogtyń ashyq alańyna aınaldy

ALMATY. Qazaqparat – Bıyl Álemdik jáne dástúrli dinder lıderleriniń І sezi ótken kezden beri 16 jyl ótip otyr. Sol sátte qonaqjaı qazaq jeri alǵash ret beıbitshil, dostyq peıildi jáne jemisti konfessııaaralyq dıalogty júrgizý úshin ashyq alańǵa aınalǵan bolatyn. Álemdik jáne dástúrli dinder lıderleriniń sezin ótkizý ıdeıasynyń avtory Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti, Elbasy Nursultan Nazarbaev bolǵan edi. Onyń konfessııaaralyq ashyq dıalog ótkizý týraly ıdeıasyn sol sátte barsha álem qyzý qoldady.

Kúrdeli kezeńde, jańa myńjyldyq basynda eń joǵary deńgeıde konfessııaaralyq ashyq dıalog ótkizýdiń ózi naǵyz revolıýtsııalyq is edi. Sodan beri Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdentiniń strategııalyq salmaqty ári kóregen bastamasy óziniń ózektiligin joǵaltqan emes. Al búgingi kúni iri álemdik konfessııalar basshylarynyń Eýrazııa kindiginde kezdesýi izgi dástúrge aınaldy.

Taıaýda elorda tórinde QR Parlamenti Senatynyń Tóraǵasy - Álemdik jáne dástúrli dinder lıderleriniń sezi hatshylyǵyń basshysy Darıǵa Nazarbaevanyń tóraǵalyǵymen hatshylyq otyrysy ótken bolatyn. Osy jıynda Darıǵa Nursultanqyzy Álemdik jáne dástúrli dinder lıderleriniń І sezi dinı qaıshylyqtardy jamylyp iske asyrylǵan birqatar arsyz lańkestik áreketterden keıin adamzat búkil álemdi tolyq derlik jaılap alǵan konfessııaaralyq senimniń daǵdarysyn bastan keshken kezeńde ótkendigin eske saldy.

«Ókinishke qaraı, ekstremızm, terrorızm máseleleri jáne zorlyq-zombylyqtyń ózge de túrleri áli kúnge deıin kún tártibinen túsken joq. Osy jyldar ishinde ǵıbadathanalary men dindarlaryna jalǵan tabynýshylar men ekstremıster qastandyq jasamaǵan konfessııa joq. Alaıda biz búgingi kúni mundaı zorlyq-zombylyq aktileri qoǵamǵa iritki salýdy kózdegen maqsatyna jete almaıdy dep senimdi túrde aıta alamyz. Kerisinshe, olar planetamyzdyń barsha turǵyndarynyń beıbit ómir men qaýipsizdik úshin yntymaqtasýyna yqpal ete otyryp, adamzatty biriktiretinine kúmánimiz joq», - dedi ol.

Onyń paıymynsha, Álemdik jáne dástúrli dinder sezi Jer betindegi bitimgershilik protsesine, adamdardy tózimdilik men syılastyq rýhynda tárbıeleýge ólsheýsiz úles qosty. Sezdiń alǵashqy deklaratsııasynyń ózinde qatysýshylar «dinı erekshelikterdi óshpendilik pen alaýyzdyq quraly retinde paıdalanýǵa jol bermeýge barynsha kúsh salyp, adamzatty dinder men mádenıetterdiń jahandyq qaqtyǵysynan qorǵaýǵa» daıyn ekendigi týraly, sondaı-aq «tózimdilik, shyndyq, ádildik pen súıispenshilik sııaqty qundylyqtardy kez kelgen ýaǵyzdyń negizgi maqsaty retinde ilgeriletý» týraly málimdedi.

Qoryta aıtqanda, Qazaqstannyń kórsetip otyrǵan úlgisi men álemdik dinı jáne saıası lıderlerdiń Sezd deklaratsııasynyń baǵytyn jer-jerde ustanýy qaqtyǵystar oryn alǵan aımaqtarda shıelenisti álsiretýge, órkenıetterdi jaqyndastyrýǵa jáne bizdiń ortaq úıimiz – túptep kelgende shaǵyn ári osal, biraq asa kórkem planetamyzda beıbitshilik pen turaqtylyqty nyǵaıtýǵa aıtarlyqtaı yqpal etetinine senimdimiz.