Qazaqstan kómirtegi beıtaraptyǵyna qol jetkizý úshin qansha qarjy qajet
— 2050 jylǵa qaraı eldiń jalpy energııa balansyndaǵy jańartylatyn energııa kózderiniń úlesin 50%-ǵa deıin arttyrý basty mindetterdiń biri. Osy maqsatqa jetý úshin sońǵy eki jylda akseleratsııa baǵdarlamasyna jańartylatyn energııa kózderin damytýǵa baǵyttalǵan 11 joba irikteldi. Sondaı-aq, qaldyqtardy zamanaýı basqarý tásilderin engizý ózekti. Akseleratsııa baǵdarlamasy aıasynda eki jylda qaldyqtardy tıimdi basqarýǵa arnalǵan 27 joba tańdaldy, — dedi Ekologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstri Erlan Nysanbaev elordada ótken GCIP Kazakhstan 2024 ulttyq forýmynda.
Mınıstrdiń aıtýynsha, qaldyqtarmen kúres máselesin júıeli sheshý úshin ınnovatsııalyq tehnologııalardy jetildirip, ınfraqurylymdy jańǵyrtý qajet.
— 2060 jylǵa deıin kómirtegi beıtaraptyǵyna qol jetkizý strategııasyna sáıkes 610 mlrd AQSh dollaryn quıý qajet. Qazaqstandyq ınnovatsııalyq sheshimderdi belsendi damytý osy qarjylandyrý kólemin azaıtyp, jergilikti tehnologııalardyń úlesin arttyrý arqyly syrtqy qarjylandyrý men tehnologııalar transferine qajettilikti tómendetedi. Osy turǵyda GCIP-Kazakhstan jobasy ulttyq úzdik tehnıkalar men ázirlemelerdi anyqtaý, damytý jáne engizý úshin mańyzdy element retinde sheshýshi ról atqarady. Tabıǵı baılyqtardy saqtap qana qoımaı, turaqty damý salasynda elimizdiń óńirlik kóshbasshy atanýǵa múmkindik beretin resýrstar men áleýet bar, — deıdi vedomstvo basshysy.
Aıta keteıik, búginde Qazaqstannyń kómirtegi beıtaraptyǵyna qol jetkizýdiń 2060 jylǵa deıingi strategııasy aıasynda 18 baǵytta jol kartasy ázirlenip jatyr.
Eske sala keteıik, 2021 jyly Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Qazaqstan men Reseıdiń XVII óńiraralyq yntymaqtastyq forýmynda Qazaqstannyń 2060 jylǵa qaraı kómirtegi beıtaraptyǵyna qol jetkizetinin málim etken edi.