Qazaqstan-Qytaı qarym-qatynasyndaǵy kórnekti on baǵyt - sheteldegi qazaq baspasózi
Ózbekstan, Ázerbaıjan jáne Qazaqstan «jasyl» energetıka dálizi týraly kelisimge qol qoıdy - «ÓzA»
Ózbekstan, Qazaqstan jáne Ázerbaıjan magıstraldy elektr jelileri operatorlary Eýropaǵa «jasyl energetıka dálizin» qurý jobasy aıasynda ortaq kásiporyn qurý týraly kelisim jasasty, dep habarlaıdy ózbekstandyq «ÓzA» aqparat agenttigi.
Atalǵan BAQ-tyń málimetinshe, kelisim úsh eldiń elektr jelileri operatorlary - Ázerbaıjannyń Azerenerji, Qazaqstannyń KEGOC jáne Ózbekstannyń «Ulttyq elektr jelileri» arasynda beınekonferentsııa formatynda bekitildi.
Qujat úsh memleket basshylary 13 qarashada qol qoıǵan kelisimdi júzege asyrýǵa, sondaı-aq Eýropalyq Odaqtyń «Jasyl kelisim» bastamasyn (2050 jylǵa deıin parnıktik gazdardyń jáne qorshaǵan ortanyń lastanýyn tolyqtaı joıý jospary) eskere otyryp, elektr energııasy saýdasynyń múmkindikterin keńeıtýge baǵyttalǵan.
Sondaı-aq osy aptada «ÓzA»-da «Kojıkode qalasynda keremet murajaı bar» degen taqyryptaǵy aqparat jarııalandy.
Ózbekstandyq BAQ-tyń dereginshe, Kojıkode qalasy Úndistannyń Kerala shtatynda, Arab teńiziniń jaǵalaýynda ornalasqan halqy tyǵyz qonystanǵan mekenniń biri. Bul ejelgi qalada balyq aýlaý, marjan terý jáne keme jasaý ónerkásibi jaqsy damyǵan.
Qalanyń qaq ortasynda Keme jasaý murajaıy ornalasqan. Murajaıǵa jarty ǵasyr buryn Hojı Ahamed Koıa negiz qalaǵan. Munda Úndistannyń keme jasaý tarıhyna qatysty sırek kezdesetin kollektsııalar saqtalǵan.
Aıta keteıik, kelýshiler bul jerden atalmysh salaǵa baılanysty qyzyqty ári qundy aqparat ala alady. Sondaı-aq murajaıda túrli sırek kitaptar, kompastar men basqa da zattardyń kóne úlgileri, sondaı-aq kemeler men qaıyqtardyń shaǵyn maketteri qoıylǵan.
50 myń jyldan keıin adamdar qandaı bolady - «ParsToday»
50 myń jyldan keıin adamdar qandaı bolady? Bul qyzyqty suraqtyń jaýaby «ParsToday»-degi-degi jańalyqtar sholýynda berilgen.
Atalǵan jańalyqtar sholýy «18 ırandyq áıel álemdegi eń kóp silteme jasalǵan ǵalymdardyń biri», «Adamdar 50 myń jyldan keıin qandaı bolady?», «Amerıkadaǵy Microsoft korporatsııasy monopolııaǵa qarsy zańdardy buzdy» jáne «Álemniń úzdik 100 baǵdarlamashysynyń Tehrandaǵy básekelestik jolynda» qatarly taqyryptar boıynsha toqtalǵan.
Atalǵan BAQ-ta habarlaǵandaı, Irannyń Sınaı qalasyndaǵy Sharıf jáne Boalı tehnologııalyq ýnıversıtetteriniń professory Mustafa Rýstamıdyń aıtýynsha, sońǵy statıstıkalyq málimetterge sáıkes, 18 ırandyq ǵalym áıel álemdegi eń kóp silteme jasalǵan áıel ǵalymdardyń qatarynda bolǵan. Bul Islam men Iran Islam Respýblıkasyndaǵy áıelderdiń ilgerileýiniń belgisi eken.
Antalııada týrıstik rekord jańardy - TRT
2024 jyly Antalııaǵa 17 mıllıon 278 myń 103 týrıst kelgen.
Bul týraly osy aptada Túrkııa Radıo Televızııa portaly habarlady.
Atalǵan BAQ-ta habarlaǵandaı, Antalııada týrıstik rekord jańardy. 2024 jyly qalaǵa kelýshilerdiń jalpy sany 17 mıllıon 278 myń 103 boldy. Bul kórsetkishpen Antalııa bir jylda qonaq etken jalpy týrıst sany boıynsha eń joǵary kórsetkishke jetti. 2024 jyly Antalııaǵa kelgen týrıst sany ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 8 paıyzǵa artqan.
Ótken jylǵy Qytaı-Qazaqstan qarym-qatynasyndaǵy nyǵaıǵan on baǵyt - «Halyq gazeti»
Atap aıtqanda, 2024 jyly Qytaı-Qazaqstan arasyndaǵy turaqty jáne jan-jaqty strategııalyq seriktestikti ashqan joǵary deńgeıdegi saparlar jıilegen. Sondaı-aq, týrızm jyly da sátti ótti. Osy aptada Qytaıdyń «Halyq gazeti» qazaq tildi saıty ótken bir jyl ishindegi Qytaı men Qazaqstan qarym-qatynasynyń eleýli jetistikteri jóninde bergen aqparatyna sholý jasap, tómendegideı on túıinge jınaqtaǵan.
Vızadan bosatýdyń arqasynda eki el arasyndaǵy barys-kelis artqan. Ótken jyly ekijaqty saýda tereńdep, ózara baılanys jedeldegen. Sonymen qatar Qytaı-Eýropa poıyzy keremet nátıjelerge qol jetkizdi jáne Transkaspıı halyqaralyq kólik marshrýty ashylǵan. Eki el arasyndaǵy aýyl sharýashylyǵy yntymaqtastyǵy tereńdedi. Bilim berý salasyndaǵy yntymaqtastyqta nyǵaıǵan. Sondaı-aq kıno jáne tele hıkaııalar almasýy da órkendegen.
Sondaı-aq osy aptada «Halyq gazetinde» «Elshi Han Chýnlın Qazaqstan Syrtqy ister mınıstriniń birinshi orynbasary A.Rahmetýllınmen kezdesip, senim gramotasynyń kóshirmesin tapsyrdy» degen taqyryptaǵy aqparat jaryq kórdi.
2024 jylǵy 31 jeltoqsanda Qytaıdyń Qazaqstandaǵy elshisi Han Chýnlın Qazaqstan Syrtqy ister mınıstriniń birinshi orynbasary Aqan Rahmetýllınmen kezdesip, senim gramotasynyń kóshirmesin usyndy, dep jazady qytaılyq «Halyq gazeti» basylymy.
Atalǵan basylymnyń málimetinshe, Elshi QHR Tóraǵasy Sı Tszınpınniń buıryǵymen Qytaı Halyq Respýblıkasynyń Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy 12-inshi tótenshe jáne ókiletti elshisi qyzmetine taǵaıyndalýy úlken mártebe ekenin aıtty. Ol Qazaqstanmen tyǵyz qarym-qatynas ornatýǵa jáne shyn júrekten yntymaqtasýǵa, taǵdyry ortaq Qytaı-Qazaqstan qaýymdastyǵynyń tereńdeýi men júzege asyrylýyna yqpal etýge jáne eki el arasyndaǵy qarym-qatynastyń kelesi «altyn otyz jyldyǵyna» úles qosýǵa daıyn ekenin jetkizdi.
A. Rahmetýllın elshi Han Chýnlındi jańa qyzmetimen quttyqtady. Eki memleket kósh basshylarynyń basshylyǵymen Qazaqstan-Qytaı qarym-qatynasy tarıhtaǵy eń jaqsy deńgeıge jetkenin aıtty.
Taraptar negizgi baǵyttarda yntymaqtastyqty nyǵaıtý máseleleri boıynsha pikir almasty.
Sonymen qatar qytaıdyq «Halyq gazeti» basylymynda «Shyńjańda álemdegi eń uzyn joǵary jyldamdyqty týnnel salyndy» degen taqyryptaǵy aqparat jaryq kórdi.
Atalǵan BAQ-tyń dereginshe, Shyńjańdaǵy «Tıanshan Shenlı» týnneli 30 jeltoqsanda aıaqtaldy. Bul jańa týnnel qarly taýdy kesip ótedi jáne ol álemdegi eń uzyn tas jol týnneli sanalady.
«Tıanshan Shenlı» týnneli - Shyńjańnyń soltústigi men ońtústigin baılanystyratyn mańyzdy ótkel. 22,13 shaqyrymdyq týnnel ashylǵannan keıin Tıanshan taýynyń ortańǵy bóligin kesip ótýge ketetin ýaqyt birneshe saǵattan 20 mınýtqa qysqarady.
Aıta keteıik, bul Úrimji-Lopnur joǵary qarqyndy tasjolynyń negizgi jobasy. Ony 2025 jyly aıaqtap, paıdalanýǵa berý josparlanyp otyr. Jobanyń arqasynda eki baǵyt arasyndaǵy kólikpen júrý ýaqyty shamamen jeti saǵattan úsh saǵatqa deıin qysqarady.
«Tıanshan Shenlı» týnneliniń qurylysy 2020 jyldyń sáýirinde bastalyp, 5 jylǵa jýyq ýaqytqa sozylǵan.