Qazaqstan QHR-men kedendik statıstıkadaǵy alshaqtyqty qysqartty
Qazaqstannyń jáne onyń saýda áriptesteriniń syrtqy saýda statıstıkasyndaǵy alshaqtyq máselesi keden salasynda talqylanatyn máselelerdiń biri bolyp tabylady.
BUU derekteri boıynsha «aınaly statıstıkadaǵy» mundaı alshaqtyqtar is júzinde barlyq elderde bar.
Kóbinese bul zańnamany buzylýshylyq dep qate boljanady, máselen negizinen alshaqtyqtar barlyq elderge tán keden statıstıkasyn qalyptastyrýdyń ádisnamalyq erekshelikterimen baılanysty:
- ımport shyǵarylǵan eli boıynsha (óndirýshi el) , al eksport mejeli eli boıynsha (aýmaǵynda taýar tutynylatyn memleket) esepke alynady;
- jetkizý (ımporttalatyn taýarlar úshin – CIF baǵasynyń tıpi boıynsha, eksporttalatyn taýarlar úshin – FOB baǵasynyń tıpi boıynsha) jáne taýarlardy jikteý (bir jáne sol taýar elderde ártúrli kodtarmen jiktelýi múmkin) sharttarynda aıyrmashylyqtyń bolýy;
- ártúrli keden rásimderi (ýaqytsha áketý, ýaqytsha ákelý jáne basqalar) , taýarlardy qundyq baǵalaý erekshelikteri jáne ózgeleri.
Olardy qalyptasyrýdyń obektıvti aıyrmashylyqtaryn eskere otyryp, «aınaly statıstıkadaǵy» alshaqtyq árdaıym bolady.
QHR-men birlesken jyl saıynǵy salystyrýlardyń nátıjeleri boıynsha QR-QHR alshaqtyqtary bolǵan jaǵdaıda alshaqtyqtardyń qosymsha sebepteri aıqyndaldy:
- QR arqyly ótkiziletin kytaı taýarlary tranzıtiniń bir bóligi birinshi shekaradan ótý belgisi boıynsha QHR statıstıkasynda QR-ǵa eksport retinde kórsetiledi, muny qytaı sarapshylary rastaıdy (tártip úlesi 50%);
- «Qorǵas» ShYHO arqyly iske asyrylatyn taýarlar QHR-nyń statıstıkasynda QR-ǵa eksport retinde kórsetiledi, máselen QR-da mundaı taýarlar deklaratsııalaýsyz jeńildetilgen tártipte resimdeledi (tártip úlesi 50%).
Sarapshylardyń pikiri nshe alshaqtyq deńgeıine durys emes deklaratsııalaý da, qazaqstandyq ımporttaýshylardyń kedendik qunyn tómendetýi de belgili bir áser etedi.
Osy táýekelderdi alyp tastaý maqsatynda júıelik jáne núktelik sharalar qabyldandy.
1. Tolyq elektrondyq kedendik deklartsııalaý jáne baqylaý nysandaryn avtomatty túrde taǵaıyndaıtyn táýekelderdi basqarý júıesi engizildi. Salyq tóleýshiniń adaldyq deńgeıi neǵurlym joǵary bolsa, oǵan qysym soǵurlym az bolady. Baqylaý nátıjeleri men mashına ózdiginen jetildiriledi .
2020 jyly 53,5 myń buzýshylyq (2019 j. – 57,1 myń) anyqtaldy, nátıjesinde 25 mlrd. teńge óndirildi.
Sondaı-aq ruqsat qujattaryn elektrondy túrde alý merzimderi 30 kúnnen 5 kúnge deıin qysqartyldy.
2. Ótken jyly Qazaqstan barlyq elder arasynda alǵash ret QHR-men taýarlarǵa eksporttyq deklaratsııalardan málimetterdi onlaın rejıminde almasýdy bastady. QHR Bas keden basqarmasymen on-laın alynatyn eksporttyq deklaratsııalardan alynǵan málimetterdiń (aldyn ala aqparattandyrý) sapasyn arttyrý máselesi pysyqtalýda. Qazirgi ýaqytta baılanys arnalary ornatyldy, sáıkestendirilgen derekterdiń deńgeıi 25%.
3. Sybaılas jemqorlyq táýekelderin boldyrmaý jáne ashyqtyq pen birtektilikti qamtamasyz etý maqsatynda kedendik baqylaýdy ortalyqtandyrý boıynsha jumystar júrgizilýde. 2019 jylǵy naýryzda shekara mańyndaǵy ótkizý pýnktterin baqylaý men monıtorıngteý úshin arnalǵan Memlekettik kirister komıtetiniń Ahýaldyq ortalyǵy quryldy. Táýlik ishinde Ortalyq kólik quraldarynyń shamamen 1 myń rentgen-sýretteri taldanady.
2020 jylǵy qyrkúıekte «Elektrondyq deklaratsııalaý ortalyǵy» pılottyq jobasy iske qosyldy, onyń sheńberinde taýarlardyń kedendik quny men jiktelýin baqylaý júzege asyrylady. Pılot iske qosylǵan sátten bastap 2020 jyl ishinde 2,7 mlrd. teńge somasynda kedendik salyqtar men tólemderdi qaıta esepteý júrgizildi.
4 . 9 avtomobıl ótkizý pýnktterin qaıta qurý men jańǵyrtý úshin ázirleý jumystary aıaqtaldy. Ótkizý pýnktteriniń ótkizý múmkindigin 8 esege deıin (táýligine 720-dan bastap 5 400-ge deıin júk avtokólikti) ulǵaıtý josparlanýda .
Sondaı-aq EAEO sheńberinde halyqaralyq tasymaldaýǵa arnalǵan navıgatsııalyq plombalardy engizý boıynsha jumystar júrgizilýde, bul bıznes úshin kedendik formaldylyqty jeńildetedi jáne kedendik baqylaýda turǵan taýarlardyń saqtalýyn qamtamasyz etedi.
Bul rette, qytaı taýarlaryna ákimshilendirýdi kúsheıtý ákimshilendirýi eń álsiz kórshi elderge ımporttalatyn taýarlardyń aǵymyna jáne kedendik qundy tómendetý múmkindigine ákep soqtyrady.
Mysaly, Qyrǵyzstanda jańa pisken almurttar 0,65 doll./kg boıynsha, al QR-da – 1,04 doll./kg boıynsha resimdelgen, Qyrǵyzstanda qabyqtaǵy grek jańǵaǵy 0,52 doll./kg boıynsha, al QR-da – 1,31 doll./kg boıynsha resimdelgen.
Qyrǵyz Respýblıkasyna qytaı taýarlarynyń «aǵynyna» jol bermeý maqsatynda táýekelder beıinin ózgertý, navıgatsııalyq plombalardy qoldaný, taqyryptyq salyqtyq tekserýlerdi kúsheıtý arqyly qazaqstan-qyrǵyz shekarasy arqyly taýarlardy ótkizý kezinde baqylaý kúsheıtildi.
Máselen, 2020 jyly 2 myńnan astam avtokólik quraldary tekserildi, 95% buzýshylyqtar anyqtaldy. Jalǵan tranzıt 2019 jyly 21%-dan bastap2020 jyly 13%-ǵa deıin qysqartyldy, jalǵan alýshylardyń mekenjaıyna taýarlardy ákelý 9 esege (2019 jyly 2,6 myń faktiden bastap 2020 jyly 295 faktige deıin) qysqartyldy.
Aǵymdaǵy jyldyń basynan bastap 308 táýekeli joǵary avtokólik quraldary tekserildi, 275 jaǵdaıda (89%) málimdelmegen taýarlar anyqtaldy, jalǵan tranzıttiń úlesi 2%-ǵa (141 fakt) deıin qysqartyldy, jalǵan alýshylardyń mekenjaıyna taýarlardy ákelý 14 esege (21 fakt) qysqartyldy.
« Jalpy, qabyldanǵan sharalardyń nátıjesinde, QHR-men kedendik statıstıkanyń alshaqtyǵy 2017 jyly 60%-dan (7 mlrd. doll.) bastap 2019 jyly 48%-ǵa (6 mlrd. doll.) deıin qysqartyldy. 2020 jyly 45% (5,3 mlrd. doll.) qurady. Alshyqtyqty odan ári tómendetý josparlanýda », - dedi Memlekettik kirister komıtetinde .