Qazaqstan Kásipodaqtar federatsııasy «Qazaqstan» shahtasyndaǵy qaıǵyly oqıǵaǵa oraı málimdeme jasady
«Qazaqstan Respýblıkasynyń Kásipodaqtar federatsııasy 2023 jylǵy 17 tamyzda «Qazaqstan» shahtasynda kenshilerdiń qaza bolýyna baılanysty úlken ókinish bildiredi jáne qaıtys bolǵandardyń otbasylary men áriptesterine kóńil aıtady. Kásipodaqtar qaza tapqan jáne zardap shekken kenshilerdiń otbasylaryna materıaldyq jáne basqa da qajetti kómek kórsetedi. Zardap shekken kenshilerdiń tezirek saýyǵyp ketýin tileımiz. Biz eldegi eńbek qaýipsizdigi máselesi óte ótkir kúıinde qalyp otyrǵanyn jáne jazataıym oqıǵalar dınamıkasynyń naqty tómendeý tendentsııasynyń joqtyǵyn úlken ókinishpen aıtýǵa májbúrmiz. Jyl saıyn óndiriste myńnan astam jazataıym oqıǵa tirkelip, 200-ge jýyq adam kóz jumady», - delingen málimdemede.
Kásipodaqtar «ArselorMıttal Temirtaý» kásiporyndarynda adamdardyń ómirin qıǵan qaıǵyly oqıǵalardyń qaıtalaný faktilerine qatty alańdaýly. Bul rette sheteldik ınvestordyń ónerkásiptik qaýipsizdik talaptaryn elemeýi basty sebepterdiń biri bolyp otyr. Ázirge «ArselorMıttal Temirtaý» kásiporyndarynda buryn bolǵan qaıǵyly oqıǵalarǵa kinálilerdi jaýapkershilikke tartý sharalary boıynsha nátıjeler jarııalanǵan joq. Áli de belgisiz sebeptermen tergeý sozylýda, bul rette adamdardyń ólimine ákep soqtyrǵan jazataıym oqıǵalardyń oryn alýyna jol bergen sheteldik basshylardyń jaýapqa tartylatyny anyq emes.
«Búginde qoǵamda bizdiń zańdardy saqtap, óz mindettemelerin oryndaýǵa umtylmaıtyn «ArselorMıttal Temirtaý» kompanııasynyń menshik ıesin aýystyrýdyń oryndylyǵy týraly máseleniń kóterilýi ádiletti. Kásipodaqtar federatsııasy, eń aldymen, eńbekkerlerdiń múddesin kózdeı otyryp, bul másele boıynsha qoldanystaǵy zańnamaǵa negizdelgen sheshim qabyldaýdy qoldaıdy. Qaıǵyly oqıǵa taǵy da barlyq salalarǵa tán eńbek qaýipsizdiginiń júıeli problemalaryn ashyq kórsetti. Problemalar kóp jaǵdaıda jumys berýshilerdiń jaýapsyzdyǵyna, bızneske retteýshilik júktemeni azaıtý saıasatyna jáne eńbekti qorǵaýǵa memlekettik baqylaýdyń osaldyǵyna, sondaı-aq, jumys berýshilerdi eńbekkerlerdiń eńbek jaǵdaılaryn jaqsartýǵa yntalandyratyn quraldardyń joqtyǵyna baılanysty. Azamattarymyzdyń ómirin qıǵan oqıǵa bizdi Kásipodaqtar federatsııasy birneshe jyldan beri qol jetkizýge talpynyp kele jatqan qajetti is-sharalardy qabyldaýǵa nazar aýdarýǵa májbúr etedi», - dep atap ótedi federatsııadan.
Osyǵan oraı federatsııa birqatar is-sharany qabyldaýdy usynady.
Atap aıtqanda, birinshiden, taý-ken qural-jabdyqtaryn jańartýǵa tez arada kirisip, úzdiksiz materıaldyq-tehnıkalyq jabdyqtaýdy qamtamasyz etý qajet. Óndiristi jańǵyrtý jáne jańa tehnologııalardy engizý – elimizdiń barlyq salasynyń aldynda turǵan eń mańyzdy másele. Kóptegen kásiporyndardyń negizgi qorlarynyń tozý dárejesi krıtıkalyq deńgeıde.
Ekinshiden, apatty jaǵdaılardy azaıtý, kómir ónerkásibi eńbekkerleriniń ómiri men densaýlyǵyn saqtaý maqsatynda Úkimetke qoǵamdyq uıymdarmen birlesip, eńbek jaǵdaılaryn odan ári jaqsartýdy qamtamasyz etý, taý-ken jumystarynyń qaýipsizdigin arttyrý jáne apatty jaǵdaılardy azaıtý jónindegi Baǵdarlamany ázirleý qajet.
Úshinshiden, taý-ken jumystarynyń qaýipsizdigin arttyrýǵa, kómir ónerkásibindegi apatty jaǵdaılar jáne jaraqat alýlardy azaıtýǵa, sondaı-aq, áskerılendirilgen apatty-qutqarý bólimsheleriniń tolyqqandy ázirligin arttyrýǵa kómektesetin, taý-ken jumystarynda personaldy dıspetcherlik ornalastyrýdy baqylaý, apatty jaǵdaı kezinde eńbekkerlerdi anyqtaýdyń tsıfrlyq júıelerin damytý salasynda kómir kompanııalary men baqylaýshy organdardyń elektrondy ózara is-qımyl júıesin ázirleý kerek.
Tórtinshiden, ónerkásiptik qaýipsizdik jaǵdaıyn anyqtaý maqsatynda tehnologııalyq protsesterdiń parametrleriniń mánderi týraly aqparatty jınaýdy, bekitýdi, júıeleýdi avtomatty túrde qalyptastyrýdy jáne baǵalaýdy qarastyratyn ónerkásiptik qaýipsizdik jaı-kúıin memlekettik qashyqtyqtan baqylaý júıesin engizý qajet.
Besinshiden, qaýipti ónerkásipterdegi eńbekke aqy tóleý júıesinde óndirilgen ónimnen jalaqyny baılanystyrýdy alyp tastaý qajet. Josparly óndiristik kórsetkishterge kóz juma umtylý emes, eńbek qaýipsizdigi basym bolýy tıis.
Altynshydan, búgingi tańda kúrdeli másele – kadr tapshylyǵy. Jumyskerler sanynyń normatıvterin mindetti túrde kásiporyn eńbekkerleriniń ókilderimen kelise otyryp, bekitý qajet. Bekitilgen normatıvterdi saqtamaǵany úshin jaýapkershilikti kúsheıtý kerek. Sonymen qatar, negizgi pozıtsııalarda óndiristiń naqty qajettilikterin jetkilikti túsinbeıtin shetel mamandarynyń bolýy alańdatady, sebebi, azamattarymyzdyń qaýipsiz eńbek etýi osy pozıtsııalarǵa tikeleı baılanysty.
Jetinshiden, memlekettik baqylaý jáne qadaǵalaý sharalaryn kúsheıtý jáne Eńbek pen Kásipkerlik kodeksterinde kózdelgen memlekettik eńbek ınspektsııasynyń qyzmetinde bar shekteýlerdi alyp tastaý qajet. Sondaı-aq, Halyqaralyq eńbek uıymynyń usynystary men standarttaryna sáıkes memlekettik ınspektorlar sanyn arttyrý jáne memlekettik eńbek ınspektsııasyn jergilikti atqarýshy organdardan Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrliginiń tikeleı baǵynystylyǵyna berý qajet.
Segizinshiden, zeınetkerlik jasty tómendetý jáne jumyskerlerdiń densaýlyǵyna keltirilgen zııandy laıyqty óteýdi qamtamasyz etý máselesin sheshý qajet. Kenshilerdiń jumysy eń qıyn jáne qaýipti bolǵan jáne sondaı bolyp qala beredi, sondyqtan, olar óndiriste qaıtys bolǵan jáne densaýlyǵynan aıyrylǵandardyń qaıǵyly tiziminde kósh bastap tur. Sonymen qatar, búgingi kúnge deıin kásibı eńbek qabiletin joǵaltqan tulǵalarǵa laıyqty, sáıkesti tólemdi qamtamasyz etý máseleleri sheshilgen joq.
«Kásipodaqtar federatsııasy áleýmettik áriptesterdi: qaýipsizdik jáne eńbekti qorǵaý salasyndaǵy zańnama normalaryn múltiksiz jáne tolyq kólemde júzege asyrýǵa; áleýmettik áriptestik tetigin paıdalana otyryp, ulttyq eńbek mádenıetin qalyptastyrýǵa, kásiporyndar men uıymdarda jazataıym oqıǵalardyń aldyn alý jáne eńbek qaýipsizdigin qamtamasyz etýge jan-jaqty járdemdesýge; Qazaqstan eńbekkerleriniń salaýatty jáne qaýipsiz eńbek jaǵdaılaryna quqyǵyn qamtamasyz etý úshin júıeli sharalar qabyldaýǵa shaqyrady. Kásipodaqtar federatsııasynyń naqty ustanymy – barlyq kórsetilgen máseleler shuǵyl túrde sheshilýi tıis, óıtkeni, bul bizdiń elimizdegi mıllıondaǵan eńbekkerdiń ómirin saqtap qalýǵa tikeleı baılanysty», - delingen málimdemede.