«Qazaqstan qara altyndy aýystyrar jol tapty» - baspasózge sholý

Foto: None
ASTANA. QazAqparat - «QazAqparat» halyqaralyq aqparattyq agenttigi 5 tamyz, sársenbi kúni jaryq kórgen respýblıkalyq buqaralyq aqparat quraldaryndaǵy ózekti maqalalarǵa sholýdy usynady.

***

«Aıqyn» basylymynyń búgingi sanynda «Qazaqstan qara altyndy aýystyrar jol tapty» atty maqalada elimizdiń tranzıttik áleýetiniń bolashaǵy jaıynda sóz qozǵalyp otyr.

«Endi birer jyldan soń elimizdegi alyp kólik joldarynan el qazynasyna mıllıardtaǵan dollar aqsha quıyla bastaýǵa tıis», - dep jazady gazet. - Onyń negizi qazir qalanýda: Elbasynyń tapsyrmasymen qazaq jerinde birneshe halyqaralyq dálizdiń qurylysy qarqyndy júrgizilýde, olardyń keıbiri, mysaly, «Batys Eýropa - Batys Qytaı» magıstrali keler jyldyń basynda salynyp bitedi dep kútilýde. Aıtqandaı, sarapshylardyń boljamynsha, bolashaqta Qytaı men Eýropalyq Odaq arasyndaǵy saýda aınalymy trıllıon dollarǵa jetýi múmkin. Eger osy júk tasqynyn óz elimiz arqyly ótkizip, sonyń on paıyzy kóleminde paıda tapsaq, aýqatymyz kúrt artpaq».

Basylymnyń jazýynsha, Elbasy jarııalaǵan «100 naqty qadam» Ult josparynda 65-qadam retinde «Qazaqstandy halyqaralyq kólik-kommýnıkatsııalyq aǵymdarǵa ıntegratsııalaý, sonyń ishinde «Eýrazııalyq transkontınentaldyq dáliz» joǵary jyldamdyqty mýltımodaldyq kólik dálizin qurý» belgilengen.

«Ol Azııadan Eýropaǵa júkter tranzıtin kedergisiz júzege asyrýǵa múmkindik beredi. Kólik dálizi birinshi baǵyt boıynsha «Qazaqstan aýmaǵy arqyly Reseı Federatsııasyna jáne odan ári Eýropaǵa ótedi». Ekinshi baǵyty - «Qazaqstan aýmaǵy arqyly Qorǵastan Aqtaý portyna deıin, odan ári Kaspıı teńizi men Ázerbaıjanǵa jetip, ári qaraı Grýzııa asady». Jobaǵa byltyr ǵana qurylǵan «Azııa ınfraqurylymdyq ınvestıtsııalar bankin» tartý kózdelýde. Buǵan qosa «Uly Jibek jolyn qaıta jańǵyrtý» klasterin qurý josparlanýda», - delingen maqalada.

«Bizdiń sýdıalar halyqaralyq sotta da jumys isteı alady» dep jazady «Aıqyn» kelesi maqalasynda.

Qazaqstandyq zańgerlerdiń basym bóligi Astanada qurylatyn halyqaralyq ortalyqta jumys isteýge qabiletti. Bul týraly «Eýrazııalyq quqyq qorǵaý ortalyǵy» úkimettik emes uıymynyń ókili Ermek Ábdirasylov Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetinde ótken brıfıngte málimdedi.

- Dýbaı tájirıbesi boıynsha Astana qalasynda «AIFC» halyqaralyq tórelik ortalyǵyn qurý asa mańyzdy qadam. Qazaqstan osy arqyly halyqaralyq arbıtraj sheshimderiniń jaqsy úlgisin alýǵa umtylmaq. Jalpy, barsha halyqaralyq sottar bir biriniń tájirıbesin zerttep, zerdeleıdi. Sonyń ishinde meılinshe qyzyq, meılinshe rezonansty, meılinshe ádemi sheshimder negizge alynyp jatatyny da sodan, - dedi ÚEU ókili Ermek Ábdirasylov.

Onyń paıymynsha, bul baǵytta balama ádil sot júıeleri, memlekettik emes uıymdar básekelestik deńgeıin arttyryp, sapalylyqty joǵarylatady. Sonymen qatar memlekettik sottar ózderiniń jumystaryn jaqsartý úshin jańa múmkindikterge de ıe bolady.

- Men búgingi qazaqstandyq sýdıalar, zańgerler halyqaralyq sottardaǵy joǵary deńgeıde jumystar atqaryp júr jáne atqara alady dep sanaımyn. ıAǵnı olar úshin ózgeshe bir oqytýlardyń qajeti shamaly. Al biraq jańa iske kirisip jatqan zańgerler úshin biliktilik oqytýlary mindetti túrde bolýy qajet, - dedi Ermek Ábdirasylov.

***

«Astana EKSPO-2017» halyqaralyq mamandandyrylǵan kórmesi nysandarynyń qurylysyna búgingi kúni 101 qazaqstandyq kásiporyn tartylǵan, dep habarlaıdy «Egemen Qazaqstan» gazeti «Otandyq óndiris úlesi» atty maqalada.

Basylymnyń jazýynsha, jasalǵan kelisimsharttardyń jalpy somasy 88 mlrd. teńgeni qurap otyr.

«Qazirgi kúni Qaraǵandy, Qyzylorda, Soltústik Qazaqstan, Pavlodar, Shyǵys Qazaqstan, Jambyl oblystarynyń ákimdikterimen jáne Astana qalasynyń ákimdigimen birqatar memorandýmdarǵa qol qoıylǵan. Osy memorandýmdar sheńberinde júrgizilgen jumystardyń qorytyndysy boıynsha, 83 kásiporynmen 87 mlrd. teńge jumys kólemi jónindegi kelisimsharttarǵa qol qoıyldy. Olardyń ishinde 65 kompanııa Astanadan (irgetastyń qazyqtary, beton, qıyrshyq tas, qurylysqa arnalǵan eritindiler, ankerlik burandamalar, aǵashtan jasalǵan qalyp, gaz bloktary, dızeldik otyn, hımııalyq qospalar, sendvıch-panelder, sorǵysh jabdyq jáne t.b.), 1 kompanııa Soltústik Qazaqstan oblysynan (metall qurylmalary, montaj), 12 kompanııa Qaraǵandy oblysynan (metall buıymy, metall quramalaryn shyǵarý, temirbetondy buıymdar, irgetastyń qazyqtary, arnaýly jumys kıimi, radıatorlar, qubyrlar jáne polıpropılennen jasalǵan fıtıngter), 2 kompanııa Pavlodar oblysynan (metall buıymy (armatýra), kabeldik ónim), 2 kásiporyn Ońtústik Qazaqstan oblysynan (transformatorlyq jabdyqty shyǵarý jáne jetkizý) jáne 1 kompanııa Shyǵys Qazaqstan oblysynan (mıneralmaqtalyq taqtaılar) qatysyp otyr», - delingen atalmysh maqalada.

Taǵy da «EKSPO» jaıynda. «Egemen Qazaqstan» basylymynda «Mılannan Astanaǵa deıin: frantsýz velosıpedshisi EKSPO astanalaryn aralady» atty maqala jaryq kórdi.

«Burnaǵy kúni «Astana EKSPO-2017» UK» AQ atsalysýymen Qazaqstandaǵy Frantsııa elshiligi Alstom kompanııasymen birlese otyryp, «SunTrip - From Expo to Expo» ımıdjdik velojarysynyń qatysýshysy Paýlınde la Marnemen saltanatty kezdesý rásimin uıymdastyrdy. Frantsýz velosıpedshisi EKSPO-nyń úsh astanasy - Mılan (2015), Antalıa (2016) jáne Astanaǵa (2017) saıahat jasady. Paýlın 9 myń shaqyrymdyq joldy júrip ótip, «Báıterek» monýmenti janyndaǵy alańǵa velosıpedimen jetti», - dep jazylady atalǵan materıalda.

Saltanatty kezdesýdi Frantsııanyń Qazaqstandaǵy Tótenshe jáne ókiletti elshisi Fransıs Eten sálemdesý sózimen bastady. Bul saıahattyń maqsaty - Eýropa men Qazaqstan arasyndaǵy jaqyndyqty kórsetý. Sonymen qatar, Paýlınniń velosıpedi kún energııasy kómegimen qozǵalatyndyqtan, velojarys «taza» energııa ıdeıasyn ilgeriletýdi kózdeıdi. Mundaı velosıpedpen kúnine shamamen 200 shaqyrym joldy saǵatyna 40-60 shaqyrym jyldamdyqpen júrip ótýge bolady. Frantsýz qyzynyń sózine súıensek, eń bastysy, velosıpedshi tózimdi bolýy kerek.

«Qaısar velosıpedshi jınalǵandarǵa alǵysyn bildirip, Qazaqstannyń elordasy óte sulý ekendigin atap ótti. Ol «mindetti túrde EKSPO-2017 kórmesine kelemin» dep ýáde berdi. «Meniń saıahatymnyń maqsaty - kez kelgen adam tabıǵatty búldirmesten elderdi aralaı alatynyn kórsetý. Sondaı-aq, tehnıkalyq ınnovatsııalardy «garajda» otyryp-aq óz qolyńmen jasaýǵa bolatynyn kórsetýge baǵyttaldy» dedi Paýlın», dep jazady basylym.

***

Petropavlda ym tiliniń mamanyna mıllıondaǵan bıýdjettik qarajat jumsalǵan. Alaıda múgedekter «qundy mamannyń» túrin de kórmegen. Qazyna qarjysy qaıda jumsaldy, qazir ony prokýrorlar anyqtaýda. Bul týraly «Ekspress K» basylymy habarlap otyr.

«Zańsyzdyqtar ısharat tiliniń mamanyna baıqaý jarııalaǵan qalalyq jumyspen qamtý bólimin prokýrorlyq tekserý barysynda anyqtaldy. Jeńimpaz bolyp Petropavldyń Qazaqstandyq sańyraýlar qoǵamynyń oqytý-óndiristik kásiporny atanǵan. 2013 jyly osy maqsattarǵa 3 mıllıon teńge bólinse, 2014 jyly 5 mıllıon teńgeniń basyna sý quıylǵan. Jumyspen qamtý jáne áleýmettik baǵdarlamalar bólimi atqarylǵan jumystar aktisin bekitip, qarajatty bólgen. Biraq keıin anyqtalǵanyndaı, múgedekterge eshqandaı qyzmet kórsetilmegen», - delingen «Obsýrdoperevod» atty maqalada.

Seıchas chıtaıýt