Qazaqstan ınfraqurylymyn jańǵyrtý úshin qansha qarajat kerek – Astana Finance Days
«Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev bıylǵy Joldaýynda kommýnaldyq ınfraqurylymdy qalaı jańǵyrtýǵa bolatynyn oılaný keregin aıtty. Oǵan qosa, Prezıdent Ulttyq qordyń qarajaty eldegi makroekonomıkalyq turaqtylyqty qamtamasyz etýge baǵyttalýy múmkin ekenin jetkizdi. Sondaı-aq, Qazaqstannyń strategııalyq ornalasýy men geosaıası jaǵdaılarǵa baılanysty kóliktik logıstıkaǵa jáne kómirtegi beıtaraptyǵyna qol jetkizý boıynsha el mindettemelerin oryndaý úshin, kóbirek jańartylatyn energııa óndirý úshin jasyl ınfraqurylymǵa ınvestıtsııa salý qajet», - dedi R. Bekturov «Qarjy, quqyq jáne damý: óńirdegi ınfraqurylymdyq jobalarǵa ınvestıtsııalar bolashaǵyn qalyptastyrý» sessııasynda.
QR Ónerkásip jáne qurylys vıtse-mınıstri Qýandyq Qajkenov Qazaqstandaǵy ınfraqurylymnyń jaı-kúıi týraly aıtyp berdi.
«Búginde respýblıka boıynsha barlyq jylý jáne sýmen jabdyqtaý jáne sý burý jelileriniń ortasha tozýy shamamen 50% quraıdy. Jylý jelileri boıynsha tozý kórsetkishi 53%, sýmen jabdyqtaý boıynsha — 40% jáne sý burý boıynsha — 56% quraıdy. Jabdyqtyń ábden tozýy azamattardyń ómir sapasyna áser etetin jıi tehnıkalyq buzylýlarǵa ákeledi», - dedi vıtse-mınıstr.
Spıkerdiń aıtýynsha, bul mindetti sheshý úshin ulttyq joba pysyqtalýda, onda 2,5 trln teńgege shamamen 10 myń shaqyrym jelini jóndeý kózdelgen.
Sondaı-aq 830 mlrd teńgeni tartyp, 45 tazartý qurylysyn jańǵyrtý pysyqtalýda.
«Jalpy, bes jylda ulttyq joba sheńberinde osy jelilerdi jańǵyrtý úshin 3,5 trln teńge tartý kózdelip otyr. Bul ınvestıtsııalar 2030 jylǵa qaraı jelilerdiń tozýyn 40%-ǵa deıin tómendetýge múmkindik beredi», - dedi Q. Qajkenov.
Dúnıejúzilik bank toby Ońtústik Azııadaǵy memlekettik-jekemenshik áriptestik jónindegi IFC habynyń basshysy Moazzam Mekan jańa ınfraqurylymdy jańǵyrtý men qurý úshin jeke kapıtaldy da jumyldyrýdy usyndy.
Onyń aıtýynsha, Qazaqstanda ınvestıtsııalarǵa aıtarlyqtaı qajettilik bar.
«Qazaqstan – joldar, energetıka, áýejaılar, teńiz porttary men temirjoldardy qajet etetin úlken el. Biraq qarajatty qaıdan alýǵa bolady? Bul suraqty memleket ózine qoıyp otyr. Al fıskaldyq múmkindikter shetsiz-sheksiz emes. Sondyqtan álemniń kóptegen elderi, onyń ishinde Qazaqstan da óz ınfraqurylymyn jańǵyrtýǵa tyrysýda. Ol úshin jeke kapıtaldy jumyldyrý kerek. Tarıhı turǵydan alyp qaraǵanda da ınfraqurylym jeke qarajat kómegimen qurylyp, jańǵyrtylyp keldi. Mysaly, Ulybrıtanııada temirjol júıesin jeke sektor salǵan, memleket onymen aınalysqan joq. Brıtandyqtar Úndistanǵa kelip, temirjoldar salǵanda da munyń bári jeke qarajat esebinen jasalǵan», - dedi M. Mekan.
Moazzam Mekan memleket qarajaty tartylsa da, jeke sektorǵa nazar aýdarý mańyzdy ekenin atap ótti. Bul ınfraqurylymdyq jobalardy tıimdi iske asyrý úshin qajet.
Aıta keteıik, Astanada jyl saıynǵy dástúrli «Astana Finance Days 2024» bastaldy. Bıylǵy basqosý «Innovatsııa. Investıtsııa. Serpin» taqyrybynda ótedi, onda qarjy sektoryndaǵy ozyq tehnologııalar, Qazaqstannyń ınvestıtsııalyq múmkindikteri jáne qarjynyń ornyqty damýǵa jáne qoǵamdaǵy oń ózgeristerge áseri talqylanbaq.