Qazaqstan halyqaralyq dıalog salasyndaǵy usynystaryn tabysty júzege asyrady - Erkin Tuqymov
- Erkin Valıthanuly, Qazaqstannyń jahandyq qaýipsizdikti qamtamasyz etý, Myńjyl dyq maqsattaryna qoljetkizý jolyndaǵy róli qandaı?
- Menińshe, Qazaqstannyń róli óte mańyzdy. Shyndyǵynda biz bul baǵytta kóp jumys istep jatyrmyz. Qazir qandaı da bir úlken progress týraly aıtýǵa áli erte shyǵar. Biraq, biz durys joldamyz. Óıtkeni, kem degende, biz osy maqsattardyń mańyzdylyǵyn túsinemiz.
Biraq, men dál osydan bastaǵym kelip otyrǵan joq. Árıne, Myńjyldyq maqsattary óte mańyzdy jáne olardy tómendetýge bolmaıdy. Degenmen, olar negizinen gýmanıtarlyq jáne ekologııalyq salada, ekonomıka salasynda shoǵyrlanǵan. Bul - balalar ólim-jitimin tómendetý, kedeıshilikpen jáne juqpaly aýrýlarmen kúres. Qazirgi ýaqytta bul ásirese aıaqtalmaǵan pandemııa aıasynda óte mańyzdy.
Biraq, menińshe, qazir jalpy adamzat balasynyń ómir súrýi turǵysynan jahandyq qaýipsizdik máselelerin talqylaý óte mańyzdy. Sebebi Keńes odaǵy ydyraǵannan bergi 30 jyldyń ishinde adamzat taǵy da mańyzdy tańdaýǵa tap bolyp otyr. Bul jıi aıtyla bastaǵan halyqaralyq quqyqty saqtaý máseleleri de jáne bul baǵytta mardymsyz jumys istelip jatyr. Bul qatarda ıadrolyq qarýdy qoldaný máseleleri de bar.
Sonymen qatar beıbitshilik pen soǵystarǵa, basqasha aıtar bolsaq, halyqaralyq qaýipsizdiktiń barlyq normalarynyń saqtalýyna jaýapty jalǵyz halyqaralyq jahandyq uıym retinde BUU qyzmetin jaqsartý jaıy da ózekti. Ádettegideı qyrkúıek aıynyń sońynda barlyq eldiń kóshbasshylary Nıý-Iorkke, BUU shtab páterine búkil ǵalamshar úshin mańyzdy beıbitshilik pen soǵys, halyqaralyq qatynastar, jahandyq jylyný máselelerin talqylaý úshin jınalady
Qazaqstan birqatar másele boıynsha óz bastamalaryn jalǵastyratyny sózsiz. Elimiz árqashan halyqaralyq qatynastardyń belsendi sýbektisi bolǵan. Munyń ústine biz jaı ǵana usynys jasap qoımaı, sol usynystarymyzdy, onyń ishinde halyqaralyq dıalog salasyndaǵy da usynysymyzdy júzege asyramyz. Onyń dáleli jaqynda Astanada ótken Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń VII sezi bola alady.
Sonymen qatar, Qazaqstan ıadrolyq qarýdy taratpaý máselelerinde birneshe ret bastama kóterdi. Endi, meniń oıymsha, osy máselelerdi sheshýge jańa usynystarmen kelýdiń ýaqyty keldi. Óıtkeni, elimizdiń buǵan tolyq moraldyq quqyǵy bar.
-Sizdiń oıyńyzsha, Bas asssambleıanyń 77-sessııasynda búkil adamzat úshin paıdaly qandaı sheshimder ázirlenedi?
- Ádette, elderdiń kóshbasshylary adamzattyń eń ótkir máselelerin talqylaý úshin jınalady. Halyqaralyq qaýipsizdikke keletin bolsaq, bıyl, árıne, bul - Ýkraınadaǵy jaǵdaıǵa baılanysty máseleler. Munan bólek, sanktsııa máselesi de ózekti. Memleket basshylary jalǵasyp jatqan pandemııa, ıadrolyq qarýdy taratpaý týraly sóz qozǵaıtyn bolady. Myńjyldyq maqsattarynyń taqyryby mindetti túrde kóteriledi. Biz qandaı maqsattarǵa qol jetkizgenimizdi jáne adamzattyń ózekti máselelerin sheshý úshin qandaı qosymsha qadamdar jasaý kerektigin naqtylaýymyz qajet.
Qalaı bolǵanda da dıalog kerek. Alaıda, qandaı da bir túbegeıli sheshimder qabyldaý úshin uzaq merzimdi dıplomatııalyq jumys qajet, onsyz jahandyq saıasatta jyldam ári tıimdi sheshimder bolmaıdy. Búgingi tańda eń bastysy - ǵalamshardyń kóptegen núktesinde beıbitshilikti saqtaý.
Sonymen qatar, meniń bilýimshe, kún tártibinde búkil álem boıynsha azshylyq ókilderiniń quqyqtary týraly deklaratsııanyń otyz jyldyǵy bar. Bul da óte mańyzdy taqyryp.
Bul kúnderi bilim berýdegi jahandyq daǵdarysqa jaýap retinde Bilim berýdi transformatsııalaý sammıti ótedi. Ózimiz de biletindeı, Qazaqstan bilim berý máselesine basa nazar aýdarady. Qazirdiń ózinde bizde qandaı da bir naqty qadam jasalyp jatyr.
Endigi ýaqytta elimizde Oqý-aǵartý mınıstrligi men Ǵylym jáne joǵary bilim mınıstrligi jumys isteıdi. ıAǵnı, biz halyqaralyq qoǵamdastyqtyń jaýapty múshesi retinde bilim berý salasyndaǵy strategııalyq maqsattarǵa qol jetkizý úshin durys ekpin qoıdyq. Aldaǵy ýaqytta da jahandyq alańda ázirlenetin usynystardy eskeretin bolamyz.
BUU – bul óziniń tıimdiligi men qajettiligin dáleldegen birden-bir halyqaralyq jahandyq uıym. Sondyqtan, menińshe, qandaı da bir mańyzdy sheshimder qabyldanbasa da bul baǵyttaǵy talqylaý bolady. Árıne, kóptegen másele jyl saıyn qaralady. Biraq bıyl jahandyq qaýipsizdik turǵysynan erekshe jyl ekenin túsiný kerek.
- Qazaqstan men AQSh-tyń kópjosparly áriptestiginiń qandaı baǵyttaryn tıimdi jáne tabysty dep ataýǵa bolady?
- Men bıyl Garvard ýnıversıtetiniń ókili boldym jáne bizde Garvard túlekteriniń belgili bir qaýymdastyǵy ósip kele jatqanyn atap ótkenim jón. Bul áleýetti Qazaqstannyń damýy úshin paıdalaný óte mańyzdy dep sanaımyn. Ásirese, qazir biz irgeli ekonomıkalyq, saıası reformalardy jarııaladyq. Eger ekonomıkalyq jáne áleýmettik jańǵyrtý týraly aıtatyn bolsaq, onda Garvard ýnıversıtetiniń, álemniń basqa da jetekshi ýnıversıtetteriniń túlekteri alǵan tájirıbe men bilimdi Qazaqstannyń damýy úshin paıdalanýǵa bolady.
AQSh pen Qazaqstan arasyndaǵy ózara is-qımylǵa keletin bolsaq, táýelsizdik alǵan kúnnen bergi barlyq kezeń ishinde saıası, ekonomıkalyq jáne gýmanıtarlyq salalarda óte jaqsy qarym-qatynastarymyz boldy. Biz AQSh-pen qarym-qatynasty eń aldymen ulttyq múddemizdiń maqsatynda damytamyz. Barlyq sheteldik seriktesterdiń ishindegi eń úlken ınvestıtsııa - amerıkalyq ınvestıtsııalar. Bizdiń naryqta kóptegen negizgi transulttyq korporatsııalar bar. Bilim berý salasyndaǵy yntymaqtastyq ta jaqsy damyp keledi.
Birneshe myńdaǵan stýdent «Bolashaq» baǵdarlamasynan tys ta bilim alyp jatyr. Bul Otanymyzdyń damýyna úlken serpin beredi. Meniń oıymsha, bizdiń «jańa altynymyz» - bul adamı kapıtal. Ony damytýǵa biz árdaıym kóńil bóldik jáne erekshe kóńil bólemiz.
Adamı kapıtal bolmaı, ekonomıkalyq ta, saıası da, áleýmettik te reformalar júrgizý múmkin bolmaıdy. Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev eń aldymen sanany ózgertý kerek ekenin durys aıtty. Al sana bilimnen bastalady. Biraq, árıne, ekonomıkalyq qatynastardy da damytý kerek. Amerıka Qurama Shtattary jetekshi jahandyq derjava bolǵanyn jáne bolyp qala beretinin bárimiz túsinemiz.
Bul jańa tehnologııalar, sondyqtan elimizde tehnologııalyq kompanııalardyń ókildikterin ashý mańyzdy. Sonymen shıkizattyq emes salaǵa ınvestıtsııa tartý máseleleri ózekti.
Bizdiń tarapta da usynar dúnıeler bar. Máselen, aýyl sharýashylyǵy salasy. Iá, álem azyq-túlikke muqtaj. Al bizde, paıdalanylmaı jatqan mol óndiristik áleýet, al Amerıkada osy saladaǵy aldyńǵy qatarly tehnologııa bar.
Saıası qatynastardy damytý máselelerinde joǵary deńgeıdegi saparlar ekijaqty qatynastardyń sapasyn jaqsartýǵa yqpal etýi tıis dep oılaımyn. Biz qarym-qatynasymyzdy jańa, joǵary deńgeıge kóterýge tyrysýymyz kerek.
Biz eki el arasyndaǵy strategııalyq qatynastardy damytýymyz qajet. Menińshe, bul biz úshin de, Amerıka Qurama Shtattary úshin de mańyzdy.
- Suhbatyńyzǵa raqmet!
Basty foto: signalng.com