Qazaqstan halqy BQO assambleıasy óz jumysyn óristete túsetin bolady - Ǵ.Qapaqov, oblystyq assambleıa tóraǵasynyń orynbasary
Osyǵan oraı sessııa jumysyna qatysqan Qazaqstan halqy BQO assambleıasy tóraǵasynyń orynbasary Ǵaısa Qapaqov óz oı-tolǵamyn bylaısha bildirdi.
- Prezıdent Qazaqstan halqy Assambleıasynyń sessııasynda elimizdegi qoǵamdyq turaqtylyqty nyǵaıtýǵa qaltqysyz qyzmet etip kele jatqan biregeı qurylymnyń jumysyn áli de jetildirýdi tapsyrdy, dedi ol. Máselen, Qazaqstan halqy Assambleıasynyń tynys-tirshiligi endi aýyl-aımaqta, tipti ár mekeme-kásiporynda jandanyp, óris ala túsýi kerek. Shyn mánisinde qoǵamdyq turaqtylyq pen kelisimniń topsasy bekı tússe, elimizdiń de irgesi berik, keregesi keń bolady.
Kóp ultty Batys Qazaqstanda 86 ulystyń ókilderi tatý-tátti turyp jatyr. Qazaqstan halqy oblystyq assambleıasy ultaralyq kelisimdi nyǵaıtyp, túrli ult ókilderiniń salt-dástúrin, mádenıetin jańǵyrtýda bedeldi uıym bolyp tabylady. Árıne, Elbasy tapsyrmalaryna sáıkes endi osy san salaly jumysty sapalyq jaǵynan da, mazmuny jaǵynan da baıyta túsý qajettigi týyndap otyr.
- Ǵaısa Hamıdollauly, endeshe, assambleıanyń aldynda turǵan basty maqsat-mindetterine, is-josparlaryna toqtalsańyz?
- Bul turǵyda biz eń aldymen jurtshylyqty keńinen qatystyra otyryp, táýelsizdikti, memlekettilikti nyǵaıtýǵa negizdelgen qundylyqtardyń jalpy júıesin qalyptastyrý máselelerin talqylaý maqsatynda aýdandarda dóńgelek ústel otyrystaryn ótkizbekpiz. Basty mindetterdiń biri - etnomádenı birlestikter boıynsha biryńǵaı derekter bazasyn qalyptastyryp, ony turaqty tolyqtyryp otyrý. Osy maqsatta aldaǵy ýaqytta assambleıa jumysy týraly habardar etip otyrý úshin ınternet-saıt ashpaqshymyz. Assambleıa belsendileri Oralda mádenı-aǵartý jáne ǵylymı-ádistemelik qyzmetti atqaratyn Dostyq úıin ashý týraly usynystaryn bildirip júr. Mundaı ortalyq aýdandaǵy osyndaı Dostyq úılerine de baǵyt-baǵdar berip otyrar edi. Aq Jaıyq óńirinde kóp ult ókilderiniń turyp jatýy da jumys tájirıbesin baıyta túsýdi talap etedi.
Osy baǵytta bizdiń bastama-ıdeıalarymyz da joq emes. Aıtalyq, ultaralyq taǵattylyq pen qoǵamdyq kelisimniń batysqazaqstandyq úlgisin tanytý úshin óz tájirıbe-ónimderimizdi taratsaq, oblystyq assambleıanyń túrli aımaqaralyq, memleketaralyq qarym-qatynasyn nyǵaıtyp, onyń ókilderiniń halyqaralyq, respýblıkalyq, aımaqtyq sharalarǵa qatysýyn qamtamasyz etsek, isimizdiń alǵa basa túseri aqıqat.
«Bataly el arymas» degendeı, «Yrys aldy - yntymaq» uranymen el aqsaqaldarynyń halyqtyń túrli toptarymen jandy kezdesýlerin uıymdastyrsaq, áseri mol bolary sózsiz.
Oblystys assambleıa «Meniń elim» aıdarymen etnomádenı birlestikterdiń oblystyq forýmy - dostyq festıvalin ótkizýdi josparlap otyr. Oǵan Reseıdiń shekaralas aımaqtarynan etnomádenı birlestikteriniń ókilderi shaqyrylmaqshy. Sondaı-aq taǵy bir forýmda jurtshylyq, BAQ, ǵylym men shyǵarmashylyq zııaly qaýym ókilderi qoǵamdyq kelisim men ulttyq birliktiń ózekti máselelerin talqylaıtyn bolady.
Biz sońǵy jyldary atajurtyna oralǵan otandastarymyzdy, sonymen qatar shet jerde turyp jatqan qandastarymyzdy óz sharalarymyzǵa tartýǵa aıryqsha mán beremiz. Osyǵan oraı shet eldegi baýyrlarymyzben «Qazaqstanǵa ystyq yqylaspen» atty kezdesý ótkizý josparlanýda. Elbasymyz aıtqandaı, jalpyulttyq birlikti nyǵaıta túsý úshin elge oralǵan otandastarymyzdy «Elim meniń ańsaǵan» respýblıkalyq is-sharasyna keńinen tartýǵa kúsh salamyz.
Sońǵy kezde elimizde shaǵyn jáne orta bıznesti damytýǵa erekshe mán berilip jatqany belgili. Bul rette de assambleıa óz úlesin qosa alady. Aıtalyq, kásipkerler qaýymdastyǵyn damytý men qoldaý máseleleri boıynsha oblystyq forým buǵan ońdy áser eteri sózsiz.
Halyqtar dostyǵyn pash etetin monýment turǵyzý, «Meniń Aqjaıyǵym» atty syıǵa beretin kitaptar serııasyn shyǵarý oıda bar. «Ulttyq óner tamyry» atty qazaq halqy men basqa ult ókilderiniń oblystyq sándi-qoldanbaly óner baıqaýyn, dostyq týraly «Dostar áni» ánder festıvalin uıymdastyrý josparda.
Elbasymyz Qazaqstanda turatyn ult ókilderiniń memlekettik tildi barynsha tezirek meńgerýi kerektigin únemi aıtyp keledi. Munyń bir joly - ózge ult ókilderin qazaqtyń tilimen qatar ulttyq ónerin ıgerýine septesý. Osy baǵytta festıval uıymdastyryp, onda otandastarymyz qazaq tilinde án shyrqap, kúılerin shertip, bıin bılep berse, ortaq abyroı emes pe. Kóp ultty Qazaqstan tarıhy boıynsha kórkem shyǵarmalar baıqaýyna da talapkerler kóptep qatysary sózsiz. Árdaıym aldyńǵy qatarda júretin jazýshylar men jýrnalısterdiń shyǵarmashylyq keshterin uıymdastyrýdan esh utylmaımyz. Munyń bári ultaralyq kelisim dińgegin nyqtap, otanshyldyq, eljandylyq rýhyn arttyra túseri anyq.
Oblystyq assambleıa el erteńi - jastar máselesin umytqan emes. Sharalarymyzǵa jastardy kóbirek tartsaq, onyń tıimdiligi men yqpal-áseri joǵary bolary kámil. Óıtkeni yrys aldy - yntymaq uǵymyn eń aldymen osy jas urpaqtyń sanasyna sińire bilýimiz kerek. Etnomádenı birlestikterdiń de jastar uıymdary bar. Mine, solardy «Meniń Qazaqstanym» respýblıkalyq is-sharasyna tarta bilsek, ol da abyroı. Jas urpaqtyń boıynda otanshyldyq sezimin, tarıhqa, túrli ulttardyń salt-dástúrine qurmetpen qaraýdy qalyptastyrý maqsatynda fotobaıqaý, dostyqty nasıhattaıtyn jyl saıynǵy jastar festıvalin ótkizip, taǵattylyq tárbıesi boıynsha jazǵy balalar lagerin ashý kózdelip otyr. Ulttyq sport túrleri oblystyq ortalyǵyn qursaq, bul jastar ǵana emes, barlyq turǵyndardyń ynta-yqylasyn arttyratyna senim mol.
«Sózimniń sońynda búgingi Qazaqstan halqynyń birligi kúni osynaý halyqtyq merekeni el bolyp toılaýdyń mańyzy zor ekenin aıtqym keledi. Oblys kóleminde 1 mamyr merekesin keń kólemde atap ótýge Qazaqstan halqy oblystyq assambleıasy da súbeli úlesin qosyp otyr. Soǵan oraı kóptegen sharalar ótýde. Túrli mádenı-sporttyq sharalarǵa óńirde turatyn barlyq ult ókilderi belsene qatysýda. Shat-shadyman kóńil-kúıde halyqtyq merekeni birge toılap jatyrmyz. Osyndaı bereke-birlikten artyq ne bar. Tamyryn tereńge jibergen dostyǵymyzdyń dińgegi berik ekenine esh kúmán joq. Tek sony odan saıyn bekite túsý - barshamyzǵa ortaq borysh», dep qorytty oıyn Ǵ.Qapaqov.