Qazaqstan halqy Assambleıasy Májilis depýttattyǵyna kandıdattardy usyndy
Alqaly keńeske Nur-Sultan, Almaty, Shymkent qalalary jáne oblystar ákimderi – QHA tóraǵalary, QR Parlamenti Májilisiniń depýtattary, ortalyq memlekettik organdardyń basshylary, QHA Keńesiniń músheleri qatysty.
Kún tártibinde Tuńǵysh Prezıdent – Elbasy, QHA Tóraǵasy N.Á.Nazarbaevtyń beıbitshilik pen kelisim saıasatyn júzege asyrý máseleleri, sondaı-aq elimizdiń Táýelsizdigin nyǵaıtýdaǵy Qazaqstan halqy Assambleıasynyń róli qarastyryldy.
Óz sózinde Memlekettik hatshy «Búgin etnosaralyq qarym-qatynastardy damytýdyń jańa kezeńiniń ýaqyty keldi.
11 qarashada ótken Assambleıa Keńesinde Elbasy etnosaralyq qarym-qatynas salasynda jańa ınklıýzıvti saıasatqa suranys baryn basa aıtty. Assambleıa Tóraǵasy aldaǵy ýaqytta qoǵamnyń birigý úderisterin tereńdetýge baǵyttalǵan sharalardy ázirleý mańyzdy ekenin tapsyrdy.
«Qazaqstannyń etnıkalyq jáne mádenı alýan túrliligin –básekelestik artyqshylyqqa jáne eldiń táýelsizdigi men damýyn nyǵaıtýǵa arnalǵan quralǵa» transformatsııalaý qajettiligi belgilendi.
Birlik pen kelisimniń áleýmettik kapıtalyn nyǵaıtý, etnostar arasyndaǵy ózara árekettestiktiń jańa alańdaryn qalyptastyrý, etnıkalyq máseleni saıasılandyrýǵa jol bermeý, etnıkalyq negizdegi kez kelgen janjaldy beıtaraptandyrý mańyzdy ekenin kórip otyrmyz. Bul – barlyq bılik ınstıtýttary men azamattyq qoǵamnyń máselesi.
Bıyl qysqa merzimde elimizdegi etnosaralyq protsesterdi basqarýǵa qatysty ádistemelerdi aýystyrýǵa baǵyttalǵan aýqymdy jumys atqaryldy. Olar ınstıtýtsıonaldy túrde anyqtalǵan sıpatqa ıe bolyp otyr.
Assambleıanyń barlyǵy senim bildiretin jalpy azamattyq, saıasattan tys jáne jalpyhalyqtyq ınstıtýt retinde qurylymdyq jáne sapalyq turǵydan jumysyn qaıta bastap jatqan jaıy bar.
Qoǵamdyq sanany jańǵyrtý jónindegi ulttyq komıssııanyń jaqynda ótken otyrysynda biz «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasynyń 2020 jyly iske asyrylýyn qorytyndylap, jumystyń aldaǵy ýaqyttaǵy basymdyq beriletin baǵyttaryn aıqyndadyq.
Jańa jaǵdaılardy eskere otyryp, birqatar jańa jobalar engizildi, ony tájirıbelik turǵydan tolyq qamtý jáne tereńdetý boıynsha arnaıy Jol kartasy ázirlendi. Onyń negizgi máni – ulttyń básekege qabilettilikti arttyrý» dep atap ótti.
Memlekettik hatshy qorytyndylaı kele: «Búgin biz jańa VII shaqyrylymdaǵy Parlament Májilisiniń depýtattyǵyna kandıdattar usynyp otyrmyz. Memleket basshysy Assambleıanyń XXVIII sessııasyn shaqyrý týraly ókimge qol qoıdy, onda 9 depýtat saılanady. Bul saılaý aldaǵy jyldardaǵy etnosaralyq qatynastar salasynda saıasattyń tıimdiligin qaıta arttyrýy tıis.
Assambleıanyń depýtattyq korpýsynyń jumysyn jetildirip, bolashaqtaǵy qyzmeti men maqsat-mindetterin qaıta qarastyrý kún tártibinde tur.
Jańa jaǵdaıda dástúrli qalyptan shyǵyp, jańa joldar qarastyryp úırený qajet.
Sondyqtan Assambleıa jáne Parlament aldynda jaqyn bolashaqta turǵan mindetterdi taǵy bir márte naqtylap, sheshý kerek dep esepteımin.
Birinshiden. «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy Ulttyq jańǵyrýdyń ózegine aınalýy tıis.
Ekinshiden. Ulttyq jańǵyrýdyń basynda memlekettik til máselesi turýy qajet.
Qazaq tili – álemdegi eń jyldam damyp kele jatqan tilderdiń biri. Leksıkalyq jáne áleýmettik bazasy keńeıip, jańa qariptik keskinge kóshý aldynda.
80% túlekter qazaq tilinde BUT tapsyrady, al Abaı tilinde sóıleıtin basqa etnos ókilderi tańsyq emes.
Biz burynǵydaı qazaq tilin saqtaý qajettigi týraly másele kótermeımiz. Qazaq tili – elimizde ultaralyq qarym-qatynas tiline jáne biriktirýshi faktorǵa aınalýy úshin barlyq jaǵdaı jasalǵan.
Bul – bizdiń Táýelsizdik jyldary qol jetkizgen ortaq, aýqymdy eńbegimizdiń jemisi.
Úshinshiden. Qazaq halqynyń memleket qurýshy sýbekt retindegi mártebesin túsinýdi naqty aıqyndaý qajet.
Qazaq halqy basqa etnostar úshin ıntegratsııanyń tabıǵı ortalyǵyna, ulttyń ózegine aınalýy kerek. Sonymen qatar barlyq etnostar Qazaqstannyń bolashaǵy úshin jaýapkershilikti bólisedi. Bul barlyq syndarǵa jaýap berýdiń jáne Táýelsizdiktiń 30 jylynda qol jetkizgen jetistikterdi damytýdyń jalǵyz joly. Bul túsinikti qoǵamda taratý kerek.
Tórtinshiden. Eskirgen kózqarastardy saqtaı otyryp, ulttyń modernızatsııalanýy múmkin emes. Pandemııa jaýapkershilik pen tártiptiń joqtyǵyn, kásibı quzyrettiliktiń, salaýatty ómir saltynyń mańyzdylyǵyn kórsetti.
Biraq, eń mańyzdysy, eńbek – bul aqsha tabýdyń mindeti emes, eń uly ıgilik, ózin-ózi tolyq taný, áleýmettik qarym-qatynas jáne qoǵamdy moıyndatý múmkindigi ekendigi belgili boldy. Assambleıanyń mindeti – eńbek, jaýapkershilik, bilim jáne kásibı qundylyqtardy belsendi nasıhattaý.
Besinshiden. Bıylǵy oqıǵalar COVID-19 aıasynda órbigen ınfodemııa nemese etnosaralyq qatynastar taqyrybyndaǵy jalǵan jańalyqtar bolsyn, halyqtyń dezınformatsııaǵa degen osaldyǵynyń joǵary deńgeıin kórsetti. Bul manıpýlıatsııany alys maqsattar úshin múmkin etedi jáne bizdiń mindetimiz – buqaralyq sanada destrýktıvti óshpendilikke qarsy mádenı jáne dildik qalqan qurý»,- dedi.
Otyrys sońynda QR Konstıtýtsııalyq zańynyń «Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy saılaý týraly» 87 baby jáne QR Zańynyń «Qazaqstan halqy Assambleıasy týraly» 10 babyna sáıkes, QHA Keńesi Assambleıadan saılanatyn Qazaqstan Respýblıkasy Parlamenti Májilisiniń depýtattyǵyna Assambleıadan saılanatyn 9 úmitkerdi usyndy.
Qazaqstan halqy Assambleıasy Keńesi usynǵan QR Parlamenti Májilisiniń depýtattyǵyna úmitkerler
1. ABDRAHMANOV Saýytbek Abdrahmanuly – QR Parlament Májilisiniń VІ shaqyrylymynyń Qazaqstan halqy Assambleıasynan saılanǵan depýtaty, QHA múshesi.
2.AMIRHANıAN Avetık Rýbenovıch – Batys Qazaqstan oblysy máslıhatynyń depýtaty, Batys Qazaqstan oblystyq «Masıs» armıan etnomádenı qoǵamdyq birlestiginiń tóraǵasy, QHA múshesi.
3.BÝLAROV Ilıas ıÝsýpovıch – Jambyl oblysy Qordaı aýdany Sartóbe aýyldyq okrýginiń ákimi.
4.DEMENTЬEVA Natalıa Grıgorevna – «Kókshetaý gýmanıtarlyq-tehnıkalyq lıtseı-mektebi» KMM dırektory.
5.LI ıÝrıı Vıssarıonovıch – «Qazaqstannyń ulttyq kollektorlar palatasy» ZTB tóraǵasy, QHA Kásipkerler Qaýymdastyǵynyń múshesi.
6. NABIEV Vakıl Gýseınovıch – «Barbang» kúrdter qaýymdastyǵy» respýblıkalyq qoǵamdyq birlestiginiń vıtse-prezıdenti, QHA múshesi.
7. OSIN Shamıl Abzaletdınovıch – «Qazaqstandyq tatar jáne bashqurttar kongresi» respýblıkalyq qoǵamdyq birlestiginiń Qaraǵandy oblysy boıynsha fılıalynyń dırektory, Qaraǵandy oblystyq máslıhatynyń depýtaty, QHA múshesi.
8. TOHTASÝNOV Vladımır Imtahýnovıch – ««JetysýOblGaz» JShS Bas dırektory.
9. HAMEDOV Abılfas Mýslımovıch – «Ázerbaıjandyqtar qaýymdastyǵy» respýblıkalyq qoǵamdyq birlestiginiń tóraǵasy, QHA múshesi.
Eske sala ketsek, 2021 jylǵy 11 qańtarda Qazaqstan halqy Assambleıasynyń sessııasynda 9 Májilis depýtatyn saılaý tórtinshi ret ótedi.
2020 jylǵy 10 jeltoqsanda Memleket basshysy QHA sessııasyn shaqyrý týraly tıisti qaýlyǵa qol qoıdy. Sessııa jáne daýys berýdi ótkizý orny retinde Beıbitshilik jáne Kelisim saraıy belgilendi.
Eger Assambleıa músheleriniń jartysynan kóbi qatyssa, sessııa sheshimi qabyldandy dep sanalady. Búgingi kúni Qazaqstan halqy Assambleıasynyń 504 múshesi bar.
Ár saılaýshy – Assambleıa múshesi – jeke daýys beredi.
Daýys berýge qatysqan Assambleıa músheleriniń 50 paıyzdan joǵary daýysyn jınaǵan kandıdattar saılandy dep sanalady.
______________