Qazaqstan Elshisi Túrikmenstannyń Prezıdentine senim gramotalaryn tapsyrdy
Kezdesý úshin berilgen ýaqyt úshin rızashylyǵyn bildire otyryp, Qazaqstan Elshisi Túrikmenstannyń Prezıdenti men Túrikmen halqynyń Ulttyq kóshbasshysy, Túrikmenstan Halk Maslahatynyń tóraǵasy Gýrbangýly Berdymýhamedovke Qazaqstannyń Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń táýelsiz beıtarap Túrikmenstanmen dástúrli dostyq baılanystaryn nyǵaıtýǵa úlken mán beretin jyly lebizderin jetkizdi.
Jyly sózderi úshin alǵys bildirip, N. Noǵaevty jaýapty laýazymǵa taǵaıyndalýymen quttyqtap, Túrikmenstannyń basshysy Qazaqstan Respýblıkasynyń joǵary basshylyǵyna izgi tilekterin jetkizdi. Atap ótilgendeı, búginde eki memleket arasyndaǵy dostyq jáne tatý kórshilik baılanystar uzaq merzimdi jáne strategııalyq sıpatqa ıe.
Sodan keıin ekijaqty qatynastardyń qazirgi jaǵdaıy men bolashaǵy týraly pikir almasý ótti. Prezıdent S. Berdymýhamedov pen Elshi N. Noǵaev mádenı jáne tarıhı qundylyqtardyń ortaqtyǵyna súıene otyryp, Qazaqstan men Túrikmenstan qazirgi zamanda memleketaralyq áriptestiktiń úlgisi bolyp tabylatyn ózara is-qımyldyń berik irgetasyn qalyptastyrǵanyn qanaǵattanýshylyqpen atap ótti.
Birikken Ulttar Uıymy, Eýropadaǵy qaýipsizdik jáne yntymaqtastyq uıymy, Ekonomıkalyq yntymaqtastyq uıymy, sondaı-aq TMD keńistigi sııaqty bedeldi halyqaralyq jáne óńirlik qurylymdar sheńberinde eki el arasyndaǵy yntymaqtastyqtyń oń sıpatyna erekshe nazar aýdaryldy. Osyǵan baılanysty óńirlik tetikter platformasynda kúsh-jigerdi úılestirýdiń, atap aıtqanda, Ortalyq Azııa memleketteri basshylarynyń konsýltatıvtik kezdesýiniń jáne «Ortalyq Azııa plıýs» formatyndaǵy jańa yntymaqtastyqtyń tabystylyǵy atalyp ótti.
Saýda-ekonomıkalyq qatynastardy talqylaý barysynda S. Berdymýhamedov Túrikmenstannyń osy baǵyttaǵy ózara is-qımyldy odan ári damytýǵa múddeliligin rastady. Perspektıvaly vektorlar qatarynda energetıka men kólikti belgileı otyryp, Túrikmenstannyń Prezıdenti men Qazaqstannyń Elshisi eki eldiń tabıǵı resýrstarynyń orasan zor qory men qolaıly geografııalyq erekshelikteri osy salalarda ózara tıimdi jobalardy júzege asyrýǵa múmkindik týǵyzady degen biraýyzdan pikir bildirdi.
Suhbat barysynda mádenı-gýmanıtarlyq baılanystardy nyǵaıtýdyń mańyzdylyǵyna basa nazar aýdaryldy. Osy turǵyda Túrikmenstannyń basshysy Túrikmenstan bıyl uly oıshyl jáne aqyn Mahtýmkýlı Fragınyń týǵanyna 300 jyl tolýyn keńinen atap ótetinin habarlady.
Sondaı-aq jaqynda Ashǵabatta ashylǵan «Mahtýmkýlı Fragı» mádenı-saıabaq kesheninde belgili qazaq kompozıtory men mýzykanty Qurmanǵazy Saǵyrbaıulyna músin ornatylǵany atalyp ótti.
N. Noǵaev Túrikmenstandaǵy Qazaqstannyń dıplomatııalyq mıssııasynyń basshysy retinde jeke kezdesý múmkindigi men jumysynda tabys tilegeni úshin taǵy da rızashylyǵyn bildirip, Túrikmenstannyń basshysyn dástúrli dostyq qarym-qatynastardy odan ári damytýǵa jáne jemisti yntymaqtastyqty jan-jaqty keńeıtýge yqpal etetinine sendirdi.
Kezdesý sońynda qazaq dıplomaty Ashǵabat qalasynyń ortalyǵyndaǵy Túrikmenstan Táýelsizdigi monýmentine gúl shoqtaryn qoıdy.